New Yorgi Eesti Majas toimus 6. aprillil Veljo Tormise Laulusumm, kus osales ligikaudu 75 inimest. Suurt koori juhtis eestlauljana Veljo Tormise nö mantlipärija, Võrumaalt pärit muusikaõpetaja ja laulja Celia Roose.
Moodustati kolm häälerühma, keskel laulsid mehed, paremal sopranid ja vasakul pool aldid. Kavas oli laule tsüklist “Kolmteist eesti lüürlist rahvalaulu” (1972): “Lauljaid otsitakse”, “Orja palk”, “Sakste sõim”, “Pihlapuu” ja “Ingerimaa õhtud” (1979).
Pärast laulmist jagasid osalejad emotsioone. Connecticutis elava Liisa (17) sõnul oli see tema esimene kokkupuude Veljo Tormise loominguga. Kuid hoolimata sellest, et ta ei olnud varem Tormise laule laulnud ega isegi kuulnud, oli entusiasm nakkav: ”Mulle meeldis kõige rohkem laul “Pihlapuu”. See oli väga ilus ja meeldisid need laulusõnad.”
Liisa õde Heli (14) jagas samuti oma mõtteid. Nende dialoog tõi esile ühise armastuse muusika vastu ning kuidas nad oma teekonnal on teineteist toetanud ja innustanud. Liisa ja Heli rääkisid oma kokkupuutest eesti keelega ja selle õppimisest, mis näitas nende sidet oma juurtega ning soovi hoida päritolutunnet elus ka kaugel kodust. Nad mõlemad olid õppinud eesti keelt New Yorgi Eesti Majas ning kõnelesid soravalt.
