VES 05 – 8. veebruaril, 2006

?8- ja 12-aastased neljanda põlvkonna ameerika eestlased Brianna Carter ja Briana Lori Bevacqua esinesid Seabrooki jõulujumalateenistusel eestikeelse jõululauluga. Tüdrukud õppisid laulu selgeks tänu oma vanaemadele, Loreida Burleu’le ja Helve Hindre’le, kes harjutasid koos tüdrukutega igal laupäeval, et saavutada ilusat eesti keele hääldust. Fotol on noored lauljad koos koguduse õpetaja Heino Nurk’iga. Foto: Helgi Viire

Loe edasi

Tartu rahu 86

Setud pidasid Tartus 2.veebruaril maha vihase kõnekoosoleku, kus nõudsid Tartu rahu järgse piiri taastamist., kirjutab Postimees.
Seto kongressi vanematekogu peavanem Ilmar Vananurm ütles sama maja ees, kus Tartu rahu sõlmiti, peetudkõnekoosolekul, et Eesti valitsus üritab Tartu rahu «hauda tõugata».
Valitsuse käitumine jätab tema väitel mulje, nagu Tartu rahu ei maksaks enam midagi, okupatsiooni pole olnud ja ENSVs juhtunu oli õige.
«Kas mullu kevadel napi ajaga kümne inimese poolt kogutud 13 000 allkirja Eestimaa tükeldamise vastu ei ole üldse argument?» küsis Vananurm, kutsudes valitsust üles korraldama üldrahvalikku küsitlust.
Vabariigi President kõneles Tartu rahu 86. aastapäeva pidulikul aktusel Tallinnas, Estonia kontserdisaalis.
Kontserdil peetud kõnes ütles president Rüütel, et Tartu rahuleping on meie riigi iseseisvuse üks kestvaid sümboleid. “Täna püüavad mitmed Venemaa poliitikud käsitleda Tartu rahulepingut vaid ajaloolise dokumendina. Meie käsitluses kannab see leping aga jätkuvalt riikidevaheliste suhete järjepidevuse väärtusmõõdet. Rahulepingu ühe õppetunnina peame tõdema, et isegi kui lepped sünnivad raskelt, on need kahe naaberriigi vahel siiski võimalikud ja vajalikud,” ütles riigipea.
Vabariigi President kutsus kõrvale jätma poliitilise rivaliteedi tänu väljendamisel riigi taastanud inimestele ning Eesti Vabariigi taaiseseisvumise 15. aastapäeva tähistades tõdema, et iseseisvus on kogu meie rahva jõupingutuste vili.
“Meie riigi ajalugu ja tulevikusuundumusi seob rahva tahe. Täna on kohane meenutada, et iseseisvuse taastamine oli aastatepikkune protsess, kus igal osalisel oli täita ülioluline roll. „40 kirjale“ 25 aastat tagasi järgnesid „fosforiidisõda“ ja sündmused Hirvepargis, Rahvarinne ja kodanike komiteed,taastatud omavalitsus ja tollase Ülemnõukogu sihipärane tegevus omariiklusele õigusliku aluse loomisel,” kõneles riigipea.
President Rüütel meenutas, et aastatel 1919 kuni 1925 autasustas Eesti Vabariik enam kui kolme tuhandet inimest Vabadusristiga. “2150 neist olid eestlased, kes said oma riigi kõrge autasu Vabadussõjas näidatud vapruse eest. Ma usun, et need inimesed oleksid pälvinud tunnustuse ka rahuajal – olgu siis oma mehisusega või pühendumisega oma rahvale ja tööle,” sõnas Vabariigi President.
Riigipea toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine oli omamoodi Vabadussõda uutes tingimustes, seekord inim-ohvriteta. “Võiks ju mõelda, et vabadusel on seda suurem väärtus, mida rohkem ohvreid on selle eest toodud. Ma kindlasti ei nõustu niisuguse arvamusega. Ehkki vabadus on ülim hüve ja väärtus, on inimelu ja rahu hindamatu väärtusega. See oli nii 15 aastat tagasi ning on ka täna,” kõneles Vabariigi President.
Tartu linnajuhid asetasid pärjad Vabadussõjas langenute mälestussambale Pauluse ja Raadi kalmistul ning Julius Kuperjanovi hauale.
Südapäeval algas Tallinnas Jüriöö pargis üritus, kus linnapea Jüri Ratas süütas Üksik-vahipataljoni auvahtkonna ja aupaukude saatel vabaduslõkke ning mitmed linnavolikogu ja riigikogu liikmed esinesid kõnega.
Pidupäeva tähistati ka Harjumäel Vabadussõja monumendi juures ja Jaan Poska majas.
Pärnus asetasid kell 12 päeval Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo ja linnapea Mart Viisitamm pärja Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul.
VES/BNS

Seabrooki jõulud

Seabrooki Eesti Seltsi iga-aastane verivorstide valmistamine 12.nov.2005.a. Seabrooki Eesti Majas kulges liikmete ja külaliste hoogsas koostöös. Foto: Helgi Viire

Seabrooki Eesti Seltsi jõulupidu toimus 4. detsembril 2005.a. Seabrooki Eesti Majas peale jumalateenistust. 
Esinaine Eevi Truumees tervitas koosviibijaid, soovides kõigile häid pühi ja parimat uut aastat. Külalistele pakuti traditsioonilist jõulueinet verivorstide ja eestipäraste kookide ja maiuspaladega.
Külalisi oli üle viiekümne, peale seabrooklaste ka Wilmingtonist ja Philadelphiast.
Kena jõulukingi valmistas õpetaja Heino Nurk, kes tõi esinema Kristi Roosmaa ja Kristjan Randalu.
Kristi Roosmaa esines kaheksa tuntud jõululauluga nii eesti kui inglise keeles Kristjan Randalu klaveri saatel.  Esinejad said hoogsa aplausi osaliseks ja nõuti lisapalasid.  Esinemine lõppes Kristi Roosmaa poolt ettepandud ühise “Püha öö”  laulmisega, mis tõi kõigile jõulutunde südamesse.

Esinevad Kristi Roosmaa ja Kristjan Randalu.

Helgi Viires,
SES sekretär

?Vladimir “Volli” Heinik 85. a. juubel.

Vladimir Heinik sündis Ivan ja Olga kuuelapselisse perekonda 30. augustil 1920 a. Tamme talus, Võõpsus, Eestis; õdede Leeni, Liide, Senni, Agnes ja Aita vennana.  Pärast Petseri gümnaasiumi lõpetamist a. 1944 mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke.  Sõja lõppedes oli Vladimir Saksamaal Punase Risti ja IRO teenistuses autojuhina. 
1946. aastal kohtas Vladimir Hilda Lili Kaljuveed Ansbachis, Saksamaal, kus nad ka samal aastal abiellusid.
Saksamaal sündisid neile tütred Ene ja Anne ja kui perekond saabus USA-sse ning paigutati Seabrooki märtsis 1952 a., sündis neile augustis poeg, kes suri aasta hiljem juulis. 
Vladimir Heinik töötas Seabrooki vabrikus mehaanikuna kuni 1957.aastani ja hiljem Vinelandis Horner Mack Trucking kompaniile.  Abikaasa  Hilda suri 21. jaanuaril 1980.  Praegu elab pensionär Volli oma tütre Anne juures.
Juubilari sünnipäeva tähistati septembri alguses Country Rose restoranis.  Tütar Anne tänas kõiki külalisi oma isa – “väga erilise mehe” – 85.a. sünnipäeva peol osalemise eest.  Kauaaegne sõber ja kaastööline August Järve rääkis Volli elust ja tööst Seabrooki luteriusu koguduse juhatuses ja tänas teda kauaaegse abi eest.  Tervitusi tõi ka Seabrooki Eesti Selts, tänades juubliari tema paljude teenete eest, eriti kauaaegse töö ja panuse eest seltsi juhatuses.
Sõbralikul koosviibimisel, pärast mõnusat lõunasööki, võttis sõna Volli, tänades kõiki külalisi, oma tütreid ja edastas erilise tänu tütre Annele, kes tema eest on heldelt hoolitsenud viimased 25 aastat.   Juubilarile lauldi traditsiooniline “Ta elagu” ja tõsteti klaasid tema ja tema tütarde terviseks.

Helgi Viire,
Seabrooki Eesti Seltsi sekretär

ERKÜ XIX Esinduskogu VALIMISED

ERKÜ Valimiste Peakomitee
kuulutab välja
ERKÜ XIX Esinduskogu valimised

Valimiste tähtpäev on 15. märts 2006 a. Kui kohale saabunud valimissedelid ja tõendid jõuavad ERKÜ Valimiste Peakomiteesse pärast valimiste tähtpäeva, siis on postitempli kuupäev otsustav tegur häältelugemiseks.
Kõik vajalik informatsioon on saadetises. Kõigile teadaolevatele aadressidele on materjal postitatud. Kui te pole materjali saanud, siis palun teatage seda Valimiste Peakomiteele aadressil:

ERKÜ
3313 Marlborough Way
College Park MD 20740-4002

e-post  [email protected]

	YLO ANSON – s. 1930 Pärnumaal. 1944. aastal siirdus põgenikuna Saksamaale. Keskhariduse omandas Geislingeni Eesti Gümnaasiumis. Saabus USA-sse 1949. aastal, asudes Ohio, hiljem Connecticuti osariiki. Lõpetanud Connecticuti Ülikooli elektri-insenerina 1954. a. Litsentseeritud insener New Yorgi, Connecticuti ja Massachusettsi osariikides. Ohvitser USA maaväes; lõpetas sõjaväe Kindral-staabikooli 1972. a. Reservüksuste koosseisudes olnud umbes 30 aastat, viimati koloneli auastmes. Läks erru 1987. a. Töötanud kohaliku elektrifirma juures regionaalse operatiiv-osakonna juhatajana. Läks pensionile 1991. a. lõpus. Tegevus eesti organisatsioonides: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (liige a-st 1978, juhatuses a-st 1989, esimees 1993-2005); Eesti Vabadusvõitlejate Liit (esimees a-st 1978); ERKÜ (viimased 9 aastat revisjonikomisjoni liige); Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus (esimees a-st 1972, siis abiesimees tänaseni); EELK Connecticuti koguduse nõukoguliige; Eesti Võitlejate Ühing Connecticutis (esimees viimased 19 aastat).
	LILIAN G. G. BEIN – s.1930 Tõrvas, üles kasvanud Pärnus. Raamatukoguhoidja kraad South Carolina College’ist. Üle tosina aasta olnud tegev üksik-gaidina New Yorgi malevas. BATUN-i juhatuse eesti sektsiooni liige. New Yorgi Eesti Haridusseltsi liige. ERKÜ XV ja XVI Esinduskogu liige ja spetsiaal-projektide grupi liige juhatuses. Oli Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges esinaine 11 aastat (1993-2004) ja laekuriks enne seda 7 aastat. On praegu juhatuse koosseisus. On Eestlased Ameerikas Ajaloo Komisjoni (EAAK) aseesinaine. 1970.a., kui elas Lõuna-Karolinas, asutas ja oli esimene president “Women’s Symphony Guild’is”, et olla abiks kohalikule sümfooniale. Alustas 20 liikmega ja praegu tegutseb ühing edasi üle 180 liikmega. Oli selle juhtkonnas ainukene eestlane.
	ÜLLE EDERMA – s. 1933 Tartus, asus vanematega Seabrooki. Lõpetas Guilford College BS kraadiga ja õppis edasi University of North Carolina at Boone’is geoloogia alal. Õpetas geoloogiat Winston-Salem NC. linnakoolides peaaegu 20 a. Abielludes Heinz Ederma’ga, siirdus New Jersey’sse 1983. a. Töötas New Yorgis erakoolis, the Cathedral School of St. John the Devine, science coordinator ja upper school science õpetajana 12 aastat; on nüüd pensionär. Tal on 3 täiskasvanud last ja 7 lapselast. On ühiskondliku töö vastu alati huvi tundnud ja selles kaasa löönud. Oli aktiivne enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, võttes osa New Jerseyans for Baltic Freedom’i tegevusest Washingtonis, New Yorgis ja New Jerseys. Kuulub New Yorgi Eesti Haridus-seltsi, oli selle juhatuses mitu aastat sekretäri/protokollijana; on Lakewoodi Eesti Ühingu liige; NY Meeskoori toetavliige ja osaleb Seabrooki Eesti Seltsi töös. Kuulub NY EELK-sse. 1996. a. oli NYEHS Long Islandi Laste Suvekodu nõuandja/kassapidaja. Korraldanud Scandinavia Festil eesti näituse lauda 1996-2001. On olnud aktiiv-ne poliitiliste aktsioonide läbiviimisel toetades Balti riike nende NATO-sse liitumisel. Osalenud mitmel JBANC-í korraldatud Balti konverentsil Washingtonis. Olnud viimased 3 aastat ERKÜ juhatuse liige. Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriae’sse.
	TIINA MARI HARRIS – s. 1969 Austin, Texas ja elab praegu Marquette, Michigan’is. Saavutas B.A. kraadi 1993.a. Cultural Anthropology alal Michigan State University’s. Õppis ülikoolis moodsat tantsu ja esines sellel alal 1993-2001.a. Chicago ringkonnas – The Museum Of Contem-porary Art, Chicago Cultural Center ja Dance Center of Columbia College. Esines 2000.a. Mihkail Baryshnikov’i White Oak Dance Project’is ja koostas tantsu, mis esitas ta vanavanemate elu Venemaa okupatsiooni ajal. Oli juhttantsija Illinois Arts Council Artists in Residence Program’is ja õpetas Eesti rahvatantsu ja moodsat tantsu Chicago algkoolides. Ülikoolis 1990 a. osales arheoloogilistel väljakaevandustel Pöides, Saaremaal ja oli Eesti Raadio inglisekeelse Estonia Today komentaator. Oli aktiivne Chicago Eesti Seltsis ja osales segakooris ja rahvatantsurühmas. 1998.a.-2004.a. juhatas USA-s esimest Children’s Museum of Immigration, Swedish American Museum of Chicago. Juhatas kõikide haridusprogramme ja oli vastutav uue täieliku haridus programmi loomise eest ja nende õpetajate treening- programmides. Tiinal on 5.a. poeg Ender ja 17-kuune tütar Endla. Tiina eesmärk ERKÜ liikmena on säilitada eesti keelt ja kultuuri ning teha seda oma koduümbru-ses kaaseestlastega.
	ASTRID JAANSON – s. 1930 Narvas. Lõpetas Geislingeni Eesti Gümnaa-siumi Saksamaal. Õppis Harper College’is ja North-western Universitys. Töötas palgamaksu osakonna juhatajana Marshall Fieldi kaubamajas. Praegu töötb osaajaliselt Federated Inc.’is arvete revideerijana. On aktiivne Illinoisi Republican Party organisatsioonis. Tal on head suhted kuberneriga Illinoisi osariigis. Organi-seeris eestlaste osavõttu rahvusvahelisel käsitööde näitusel Chicagos, samuti rahvariiete näitusel. Viima-sed kaheksa aastat on olnud ERKÜ Kesk-Lääne piirkonna direktor. Korraldas Chicagos KLENK-Geislin-geni kokkutulekuid mitmel korral. On Chicago Eesti Maja nõukogu liige ja naisringi esinaine Chicago Esimeses koguduses. Praegu tegutseb Midwest Baltic Coalition organisatsioonis laekurina. See orga-nisatsioon oli suureks abiks Balti riikide NATO-sse saamisel.
	JAAK JUHANSOO – s. 1942 Põltsamaal. Omab fotoreproduktsiooni ettevõtte Franklin, Massa-chusettsis. Ta on 35 a. Baltic-American Society of New England juhatuse liige ja endine esimees; Boston’i Eesti Seltsi auliige ja praegune esimees; ÜEKN-i praegune esimees ja Kanada esindaja; ERKÜ mitmekord-ne esinduskogu ja juhatuse liige; XII Eesti Rahvus-organisatsioonide Kongressi üldkorraldaja. Akadeemi-liselt kuulub korp! Frater-nitas Esticasse.
	HEINO JÕGIS – s. 1928 Tallinnas. Lõpetanud Eesti Gümnaasiumi Augsburgis, Kalifornia Ülikooli Berkeleys (MS). USA lennuväe veteran. Insener (F.ASCE) kutseõigustega mitmes osariigis. Who’s Who In The West, j.m.s. Osalenud eesti organisatsioonide loomisel ning juhatustes San Franciscos kui ka Eesti Organisatsioonide Liidus Läänerannikul Eesti Päevade ja AABS-i konve-rentside läbiviimisel. ERKÜ Esinduskogus tegelnud poliitilise selgitustööga Kongressis ning avalikku-ses. Ameerika-Eesti Hea-tahtliku Seltsi abiesimehena korraldanud noorte juhtide õppekülastusi Eestist skaut- ja gaidmalevate juurde San Francisco lähistel. SFEELK koguduse end. esimees, praegu nõukogus. EÜS Nõustaja Balti Vabadus-liidus (BAFL).
	LYA KARM – s. 1957 Great Neck’is, New Yorgis. Lõpetasin SUNY-Bingham-toni Ülikooli BA kraadiga keemia alal. Pärast arsti-teaduse kooli lõpetamist 1983. a. praktiseerisin sisehaiguste erialal George Washingtoni Ülikooli haig-las. Olen töötanud Kaiser-Permanentes arstina sisehaiguste erialal 19 aastat. Olin Washingtoni Eesti Seltsi juhatuses 1985-1991, esinaine 1988-1991. Olen korp! Indla liige. ERKÜ Esinduskogu liige 1993. aastast, juhatuse liige olnud 9 aastat. ÜBAK-i juhatuse liige olnud seitse aastat. Olen k.a. ÜBAK-i juhataja. ERKÜ tegevus on veel hädavajalik Ühendriikides. ERKÜ on ainuke organisatsioon, mis esindab Eesti-Ameerika huvisid Ühend-riikides ja Eestis.
	GILDA M KARU – s.1951 Oceanportis, New Jerseys. Kasvas üles Lakewoodi ümbruses, kus ta lõpetas Lakewoodi Eesti Täienduskooli, olles hiljem seal ka õpetaja. Oli aktiivne gaidluses, saades nooremgaideriks, ning rahvatantsus ja muus eesti tegevuses. Lõpetas Vassar College’i AB kraadiga poliitilises teaduses ja oli aktiivne Kesk-Hudsoni eesti seltskonnas ülikooli aastate ajal. Lõpetas Chicago-Kent College of Law J.D. kraadiga. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indlasse. Gilda on elukutseline advokaat ja töötab täisajalisena Amee-rika Ühendriikide Põllu-majanduse Ministeeriumi Toidu ja Toitlustamise agentuuri Kesk-Lääne büroos, kus ta on olnud 2000. aastast saadik tsiviilõiguste osakonna direktor (Civil Rights/EEO Director). Varemalt oli ta toidumarkide programmi ühe osakonna juhataja. On olnud mitu aastat Chicago Federal Executive Board Diversity Advisory Council’i esinaine. On olnud üle 20 aastat ERKÜ Esinduskogu liige, ja on praegu juhatuse liige ja endine Kesk-Lääne piirkonna direktor. Eesti vabaduse taastamise aastatel oli eriti aktiivne ja tegeles pidevalt uudiste meediatega. 2004. aastal sai Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi aumärgi kui eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides. On aktiivne Kesk-Lääne Balti Koalit-sioonis. Endine Chicago EELK Esimese koguduse liige. Oli mitu aastat selle koguduse nõukogu ja juhatuse liige. Nüüd kuulub Faith Lutheran Church’i, kus on koguduse nõukogu sekretär. On aktiivne ka teistes Ameerika ühiskondlikutes organisatsioonides. Ta on Arlington Heights’i ümbruse Naishääletajate Liidu (League of Women Voters) abiesinaine ja endine esinaine ja ajakirja toimetaja. On aktiivne Chicago Vassar Klubi nõukogu liige ja kuulub Chicago, Illinois ja American õigusteaduse seltsidesse (bar associations). Gilda saavutused on ära toodud raamatutes Who’s Who in America, Who’s Who of American Women ja Who’s Who in the Midwest. Gilda elab Chicago äärelinnas Arlington Heights’is oma abikaasa Fred Foy’ga.
	MATI KÕIVA – s. 1936 Karksis, Eestis. Lõpetanud Connecticuti Ülikooli insenerina ja Marylandi Ülikooli magistrikraadiga administratiivalal. USA armee kolonel-leitnant; lõpetanud kolm kõrgemat sõjakooli; nüüd erus. Töötanud osariikides ja eraorganisatsioonis juhatajana; praegu pensionär. ERKÜ liige 27 aastat, nendest 14 juhatuseliige ja viimased 9 aastat ERKÜ esimees. Esindanud ERKÜ-d Ühendatud Balti Ameerika Komitees ja praegu selle president. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatusliige 12 aastat. The Nordic Press, Inc. (Vaba Eesti Sõna kirjastaja) juhatuse liige 7 aastat, nendest 4 a. esimees. Endine Eesti Skautide Malev USA-s juht, Connec-ticuti Skautrühma juht, Connecticuti Eesti Seltsi esimees, Chicago Eesti Kooli juhataja ja Chicago Eesti Maja asepresident. Korp! Fraternicas Estica liige.
	ANDRES KURRIK – s. 1937 Tartus. Lõpetas Saksa-maal Kempteni Eesti Algkooli, õppis Memmin-genis Saksa gümnaasiumis, teenis 2 aastat 8754 Labor Service töökompaniis ja emigreerus 1955 USA-sse. Alustas tööd joonestajana, järgnes teenistus USA mereväes, ülikool ja aktiivne tegevus Kalifornia eesti ühiskonnas, olles San Francisco Eesti Seltsi ja sealse koguduse juhatustes, rahvatantsurühmas ning paljude ürituste kaaskorraldaja. BA kraad rahvusvaheliste suhete erialal San Francisco ülikoolis 1970. a., mille peale asus tööle American Re-Insurance Co. juurde New Yorgis, jätkates samal ajal teenistust USA mereväe aktiiv-reservis mereväeohvitserina ja tegevust eesti ühiskonnas, olles Chicago ja Baltimore Eesti Majade, New Yorgi Eesti Haridusseltsi ja Lakewoodi Eesti Ühingu liige, ning Baltimore’is ESTO ’76 üks organiseerijatest ja noorte-programmi korraldaja ja juht. Pärast Eesti taasiseseisvumist aitas AK kaasa Eesti mereväe ülesehitamisel mereväeülema nõustajana ning aitas juhtida Eesti mereväelaev “Sulev’it” selle esimesel kahel NATO õppusel. Akadeemiliselt kuulub Korp! Rotaliasse, olles selle New Yorgi koondise esimees. Abielus Katrin-Kaja Roomanniga ning neil on kaks poega: Arne ja Kalev. Elavad Plainsboro, New Jersey osariigis.
	MATI VALDEK LAAN – s. 1961 Los Angeles, California. Lõpetanud Los Angelesi Eesti Täiendus-kooli; ja Hollywood High School 1979. a.; University of California, Los Angeles B.S. engineering kraadiga 1985. Registreeritud Profes-sional Civil Engineer California, 1989. Oli Los Angelesi skautrühmas ja rahvatantsutrupis „Kivikasukas”. Oli EOLL juhatuse liige 1989 ja 1999. On Los Angelesi Eesti Maja, Eesti Seltsi ja EELK Los Angelesi koguduse juhatuseliige ja segakooris laulis bassi. Oli 1999 Lääneran-niku Eesti Päevade juhatuse liige. On Korp! Rotalia kohaliku koondise vilistlane, Abikaasa Milvi (nee Nukk) ja kaks last: Kristian 7 a. ja Helena 5 a. Ametilt Civil Engineer Los Angeles World Airport. Huvid on suusatamine ja reisimine. On ERKÜ Esinduskogu liige.
	JÜRI LINASK – s. 1939 Tartus. Õppis Geislingeni eesti algkoolis. Lõpetas Univ. Connecticut School of Pharmacy ja Ph.D. kraadi biokeemia alal UCLA-s. Töötanud südamehaiguste preventatiivsel alal ja hiljem olnud tegev USA alghariduse täppisteaduse õppeprobleemidega. Olnud pidevalt tegev Eesti vabadusvõitluses ja võtnud juhtivalt osa eesti kiriklikust ja skautlikust tegevusest. On osalenud rahvatantsurühmade, näiteringide ja spordiringide ning seltside tegevuses, kuhu iganes elutee on teda viinud. Esindanud ERKÜ-d Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuses. Praegune ERKÜ lõuna-ida piirkonna direktor.
	KERSTI K LINASK – s. 1945 Saksamaal. Kasvas üles Albany-Schenectady keskkonnas Saavutas B.S. kraadi Russel Sage üli-koolisst, M.S. kraadi UCLA-s ja Ph.D. University of Pennsylvanias a. 1986 embrüoloogias. Töötanud oma erialal õppejõuna Univ. Pennsylvanias ja Univ. Medicine and Dentistry of New Jersey. 2003. a. määrati Mason õppetooli professoriks University of South Florida Medical koolis. Võtnud osa eestlaste selts-kondlikust tegevusest Sche-nectadys, Los Angeleses, New Yorgis, Philadelphias, Wilmingtonis ja praegu Kesk-Floridas. Tegutsenud Jõekääru suvekodu kasvatajana, täienduskooli õppejõuna, skaudilaagris ja rahva-tantsurühmades. ERKÜ liikmena tegutsenud täienduskoolide alal ja esindanud ERKÜ-d Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus stipen-diumide toimkonnas. On abielus dr. Jüri Linaskiga ja neil on kaks täiskavanud tütart Kadri ja Liisi.
	OOL PÄRDI – s. 1972 Harjumaal Eestis. Õppis Tallinna 32-s keskkoolis. Kohtus “Elu sõna” vabadus-liikumise inimestega 1987. a. augustis Hirvepargis ajal, kus toimus Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva meeleavaldus. Kuulus nende hulka 1989. a. lõpuni, kuni Eestist lahkumiseni. 1990-st aastast tänaseni elab Michigani osariigis. 2000 ja 2001 a. KLENK-i päevadel osales ajaloo-temaatiliste ettekannetega.
	ERIK PUSKAR – s. 1959.a. Philadelphias ja kasvas üles New Jersey osariigis. Lõpetas New Yorgis eesti kooli ja võttis osa skautlusest ja teistest eesti tegevustest. Lõpetas Rutgersi ülikooli 1981. a. majandusteaduse alal ja läks siis edasi õpppima Carnegie-Mellon ülikooli, kus ta saavutas magistri kraadi 1983.a. Management and Public Policy alal. On korporatsioon Rotalia liige aastast 1979. Abielus Lia Mai’ga ja perekonnas on 4 last (Aili, Markus, Lili ja Tia) ja nad elavad Rockville, MD. Töötab praegu majandusteadlasena National Institute of Standards & Technology juures. Varem töötas teiste riiklike asutuste, erafirmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Maailmapanga projektidega töötades elas koos perekonnaga 5 a. Budapestis ja Jamaicas. Pärast välismaalt tagasitulekut hakkas jälle tegelema eesti asjadega. 2004.a. sai üheks ERKÜ esindajaks Joint Baltic American National Committee (JBANC) juures, kus üritati saavutada Balti poliitilisi eesmärke. Kaua-aegseks laekuriks Eesti-Ameerika Fondis, milline toetab ja rahastab väärikaid projekte Eestis. Ta on ka Long islandi Eesti Kodu Majandava Toimkonna liige. Palju tegevust ja aega nõuab laste osalemine eesti tegevuses, nagu Baltimore Eesti Koolis, eesti gaidluses ja skautluses ning Lakewoodi spordipäevadel.
	JAAK RAKFELDT – sündis Stokholmis 25. VIII, 46. Tuli koos perekonnaga Kanadasse 1949.a. Edasi Ühendriikidesse 1950.a. Algharidusena lõpetas Newfane Central School’i (1964), Buffalo, NY. lähedal. Edaspidise hariduse sai SUNY Geneseo’s (B.A. 1968), Syracuse’i ülikoolis (M.S.W. 1972, M.Phil. 1982, Ph.D. 1983, sotsiaalteaduste aladel) ja Yale’i Ülikoolis (Postdoctoral Fellow, School of Medicine 1986-1988). Käesoleval ajal professor, School of Health and Human Services, Southern Connecticut State University’s ja Assistant Clinical Professor of Psychiatry Yale University’s. Avaldanud üle 40 teadusliku artikli (ka eestikeelseid) oma alal. Pidanud loenguid Tartu Ülikoolis, Tallinna Pedagoo-gika Ülikoolis, Kultuuri-päevadel, Tartu Instituudis, Metsaülikoolis, KLENK-i päevadel, Korp! Fraternitas Estica 90. aastapäeva aktuse kõneleja, aktusekõned NY Eesti Haridusseltsi korraldatud EV aastapäeva aktusel ja Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel. Oli E.L.L.A. (Estonian Latvian Lithua-nian Alliance) juhatuse liige. Olnud Rootsi delegaat Ülemaailmses Eesti Kesknõu-kogus (ÜEKN) Esindus-kogus ning juhatuseliikmena Saksamaa esindaja asemikuna, VI Ülemaailmse Eesti Rahvuskongressi korraldava toimkonna liige (laekur) ja ERKÜ XV, XVI, XVII ja XVIII Esinduskogu liige. Abielus. Abikaasa Kristi (neiuna Ranna); kaks tütart, Kaili ja Kiia-Mai ning poeg Jaak Kristjan. Akadee-milisel kuulub Korp! Franternitas Esticasse.
	ENDEL REINPÕLD – s. 1926 Põltsamaa vallas. Õppis Põltsamaa alg- ja keskkoolis kuni sõjaväkke mobiliseerimiseni. Kuulus Eesti Diviisi koosseisu, võttis osa võitlustest Oppelni all, kus sai haavata. Pääses haiglaga Lääne-Saksamaale, kus langes sõjavangi, mis kestis 15 kuud, enamik sel-lest ajast Prantsusmaal. Peale vabanemist õppis Memmingenis ja Geislin-genis. 1949 emigreerus USA-sse, elas Ohios. 1950-52 teenis US Armees. Clevelandis võttis osa eestlaste rahvuslikust tegevu-sest ja kuulus organisatsioonide juhatustesse. 1963 asus New Yorki. Töötas Citi- panga Data Centeris. Võtab osa siin rahvuslike organi-satsioonide tegevusest juhatustes. Kaheksa ERKÜ Esinduskogu liige, praegu peasekretär. Skautlikus tegevuses olnud 1946. a. alates. Olnud 7 aastat USA E. Sk. Maleva juht ja 8 aastat ESL peaskaut. Praegu NYE Haridusseltsi Vanematekogu esimees, EELK NY Pauluse koguduse esimees ja mitme teise organisatsiooni juhatuse liige.
	MARJU RINK-ABEL – s. 1948 Geislingenis. ERKÜ XIV, XV ja XVI Esinduskogu liige; XVI, XVII ja XVIII Esinduskogus ERKÜ abiesimees ja laekur, ERKÜ esindaja ÜBAK-is 1989-2001 ning esindaja ÜEKN-is 1993-1996 ja selle stipendiumi komisjoni liige 1994-1997. Oli Washingtoni Eesti Seltsi juhatuses 1980-88 ning esimees viis aastat. Lõpetas University of Pennsylvania (BA); Columbia Ülikooli (MS) ja University of Marylandi MS kraadiga. Õppis Soomes Eesti Üliõpilaste toetusfondi stipendiaadina. Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriasse. Töötanud üle 30 aasta föde-raal-valitsuse riigikontrolli ametis (Government Accountability Office), juhina mitmel vastutaval kohal. Elab Kensington, Marylandis.
	ERICH SIISMETS – s.1928 Kaanjärve talus Rakvere lähedal. 1944. a. sõjakeerises Saksamaale saabunud. Lõpetanud Geislingeni Gümnaasiumi 1949 ja samal aastal siirdunud Ameerikasse. Teeni-nud 2 aastat Ameerika sõjaväes Korea sõja ajal. Peale sõjaväeteenistust lõpetanud Rensselaer Polü-tehnilise Instituudi Troys NY-is masinaehituse alal ja töötanud 35 aastat United Technologies Corp. Uuri-miskeskuses East Hartfordis Connecticutis kuni siirdunud pensionile 1992. a. Registreeritud elukutselise insenerina (P.E.) Connec-ticutis. Olnud tegev Connec-ticuti Eesti Seltsi juures üle 30 aasta, olles abiesimees või esimees. Aastaid osalenud CES-i rahvatantsijate rühma juhina ja tantsijana. Tegev EELK Connec-ticuti koguduse nõukogu liikmena. Korp! Ugala USA koondise abiesimees. Kohaliku linna Planning and Zoning komisjoni liige, rahukohtunik (Justice of Peace) ja Republican Town Committee laekur. Huvialaks on olnud põllumajandus ja oma talus tõuloomade (American Polled Herefords) arendamine.
	JUHAN SIMONSON – s. 1933 Tartus. Lõpetanud Pennsylvania Ülikooli regionaalse planeerimise alal. Töötanud 1960-ndast a. saadik NJ osariigi valitsuse juures, nüüd pensionil. Aktiivselt osa võtnud USA eestlaskonna tööst ja tegevusest. Tutvustanud Eestit Ameerika ühiskonnas lugejakirjade, artiklite, kõnede ja mitmesuguste eriprojektide kaudu. Juhatuse liige Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltside Liidus USA-s ja Eesti Arhiiv Ühendriikides. Liige paljudes eesti ja balti organisatsioonides. Olnud nõuandjaks Rutgersi Ülikooli ja Lõuna Maine’i Ülikooli juures Tartu Ülikooliga seotud koostöö- projektide alal. New Jersey kuberneri etnilise nõukogu liige. ERKÜ Esinduskogu liige 1965-ndast a. saadik ja esimees 1978-1996. Valiti Eestlased Ameerikas Ajaloo Komisjoni (EAAK) esimeheks 1996. Akadeemiliselt kuulub EÜS-i.
	KETO SOOSAAR – s. Tallinnas 1939. aastal, põgenenud Rootsi 1944, sealt Kanadasse 1948.a. Alg-haridus Stockholmis ja Montrealis, siis McGill ülikool Montrealis inseneri alal. Edasiõppinud Massa-chusetts Institute of Technologys teoreetilise mehaanika alal magistri ja doktori kraadiga. Jätkanud õppejõuna ja uurijana satelliit-ehitistes, alustades ka ettevõttet Cambridge Research sellel alal. Alustas teist ettevõttet Moldyn biotehnoloogia tarkvara alal. Müünud ettevõtted edasi Raytheoni ja SBI-le. Lesk. Kadunud abikaasa Reet Juhkamiga kaks last: Aivar ja Maire. Elab Belmontis Bostoni eeslinnas. On USA, Eesti ja Kanada kodanik, aga reisib USA passiga. Aktiivne Metsaülikooli (Kanada ja Eesti) juhatuses ja osavõtjana. President Baltic American Society of New England/Baltic Concerts (1968-73, 2000-). President, Scandinavian-Baltic Business Council (1998-2001). Suurim huvi: kultuurivahetus Eesti ja Põhja-Ameerika vahel – eriti muusikas.
	ERIC SUUBERG – s. 1951 New Yorgis. Elukutselt professor Brown ülikoolis, Providence’is, Rhode Island’i osariigis. Lõpetas MIT ülikooli keemia inseneri doktori- ja majandusteaduse magistrikraadidega 1978. a. Praegune perekonna elukoht on Rhode Island. Varemalt oli Long Island’i, Bostoni ja Pittsburgh’i elanik. Pere-kond elas ka pool aastat Tallinnas 2001.a., kus ta tegutses külalisprofessorina Tallinna Tehnika Ülikoolis. Seal ta alustas ülikooli õpperaamatu kirjutamisprojekti termodünaamika alal USA Fulbright’i programmi raamides. Kütuste ja energia küsimuste ekspert. Uurinud keskkonnakaitsega seotud küsimusi. Praegu on rahvusvahelise teadusliku ajakirja FUEL-i peatoimetaja USA-s. Akadeemiliselt kuulub Korp! Sakalasse. Varemalt olnud ERKÜ juhatuse liige. Viimasel aastal on Bostoni Balti-Ameerika Seltsi juhatuses, mis korraldab Bostonis tuntud kontsertide seeriat. Osalenud ERKÜ-nimeliste stipendiumite korraldamises Tartu, Tallinn Tehnika ja Tallinna ülikoolides.
	JÜRI TULTS – s. 8. märtsil 1933 Tallinnas. Põge-nenud vanematega Saksa-maale 1944 a. ja elanud Geislingenis laagris 4 aastat. Lõpetanud Geislingeni Eesti Gümnaasiumi 3-nda klassi 1949 a. kevadel. Laagri päevadel olnud pidevalt aktiivne skautluses. Emigreerus vanematega 1949 a. USA-sse. Lõpetas Purdue ülikooli Indianas 1954 BSEE ja 1955 MSEE kraadiga. Siirdus RCA David Sarnoff Research Laboratory teenistusse Princeton, New Jeresey’s. Abiellus 1966 Inna Härms’iga. Alates 1978 a. töötanud RCA-le Indianapolises, nüüdne prantsuse firma Thomson, kui Principal Engineer kuni erru minekuni 1998. a. Korp! Fraternitas Estica liige alates 1956. a. Kuulus Philadelphia eestlaskonna kiriku kogudusse ja hiljem EELK Pauluse kogudusse Indianapolises. Chicago Eesti Maja liige. India-napolise Eesti Seltsi liige alates 1978.a. ja viimased 3 aastat seltsi president. ERKÜ liige alates 2003.a.
	AINO-LIIS VANDERER TÕÕTSOV – s. 1969 New Yorgis ja üleskasvanud New Jerseys. 1986.a. oli N.Y.E.H.S. Eesti Kooli kõige parim lõpetaja. 1991.a. lõpetas Rensselar Polytechnic Institute B.S. kraadiga tsiviil-inseneri alal. Töötas 10 aastat liiklusinsenerina suurfirmas HNTB Corp., 4 nendest liiklusinseneri osakonna juhatajana. On American Society of Engineers liige, 1998.a. North Jersey Young Engineer of the Year, 1999.a. New Jersey Young Engineer of the Year ja 2002.a. New Jersey ASCE president. On olnud mitmekesiselt tegev eesti ühiskonnas, rahvatantsurühma “Tuuliku” liige, 1992.a. USA Miss Esto kandidaat, ERKÜ Esinduskogu liige ja praegu on neljandat aastat Lakewoodi Eesti Ühingu Eesti Kooli juhataja. Abikaasa Peeter. Perekonnas kolm last: Leili Mai, 8-a., Linnea Ann 5-a ja Kristjan Erik 1-aastane.
	PEETER KARL TÕÕTSOV – s. 1962 Bridgetonis ja üleskasvanud New Jersey’s. 1976.a. lõpetas Lakewoodi Eesti Ühingu Eesti Kooli. 1986.a. lõpetas Rutgers University B.A. kraadiga majandusteaduses ja computer science erialal. Töötas 19 aastat suurfirmas Buck Consultants, kindlustusstatistika ja arvuti programmeerimise aladel. Praegu töötab senior developer’ina Beverage Data Network firmas. On olnud eluaeg tegev eesti skautluses, Järvemetsa laagri hundujuht, tehnilise toimkonna liige ja noorem skautmaster. On Eesti Skautide-Gaidide Sõprade Seltsi Liidu juhatuses, praegune Skautluse fondi laekur ning väga tegev laagri üldise korrashoiu ja hoolitsemisega. 1987.a. saadik Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja endine EÜS-i esimees. Abikaasa on Aino-Liis ja perekonnas on kolm last: Leili-Mai, 8-a., Linnea Ann, 5-a ja Kristjan Erik 1-a.
	HENNO UUS – s. 1931 Võrus. Lõpetanud Wyo-mingi Ülikooli insenerina. Omandanud magistrikraadi majandusteaduses Univer-sity of Southern California. Lõpetanud lennuväe Air Command and Staff College’i. Teeninud 21 aastat ohvitserina USA lennuväe lendavas koossei-sus. Osalenud Vietnami õhusõjas. Praegu erus majori auastmes. ERKÜ Esindus-kogus alates 1987-ndast aastast. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aseesimees. Eesti Ohvitseridekogu USA-s esimees. Juhatuse-liige Eesti Vabadusvõitlejate Keskuses ja Eesti Arhiiv Ühendriikides. Eesti Võit-lejate Ühing Connecticutis aseesimees. Eestlased Ameerikas Ajaloo komis-joni nõunik.
	AIRI VAGA – s. 1940 Helsingis, Soomes. Lõpe-tanud Helsingi ülikooli humanitaarteaduste osakonna Läänemere soome keelte, soome-ugri etnograafia, rahvaluule ja soome kirjanduse alal. Oli kuni septemb-rini 2005 Vaba Eesti Sõna toimetaja. On ERKÜ XVIII Esinduskogu liige, NY Eesti Haridusseltsi, Eesti Kultuur-fondi Ameerika Ühendriiges ja Lakewoodi Eesti Ühingu liige. Abielus praost Thomas Vagaga. Perekonnas kolm täiskasvanud last: Maarit, Markus ja Matteus ning neli lapselast.
	MARKUS VAGA – s. Soomes 1968.a. Õppinud Eesti koolides Stockholmis, Göteborgis, lõpetades alg- ja keskkooli Vancouveris, Kanadas. Lõpetanud New School University meedia alal ja E.E.L.K. Usuteadus-liku Instituudi usuteaduse alal. E.E.L.K. Philadelphia koguduse õpetaja ja USA Esimese Praostkonna vikaar-õpetaja. Graafika ja kunsti direktor, reklaamifirmas Harrison and Star, NY. Vaba Eesti Sõna ingliskeelse lehekülje toimetaja ja graafik. The Nordic Press, Inc. juhatuse liige. ERKÜ XVI/ XVII/XVIII Esin-duskogu liige. NY/NJ piirkonna direktor. Osalenud eesti skautluses Rootsis, Stockholmis Karu lipkonnas ja Göteborgis. Akadeemi-liselt kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi.
	ILMAR VANDERER – s. 1968 New Yorgis ja üles kasvanud Ameerikas. 1985. a. oli N.Y.E.H.S. Eesti Kooli kõige parem lõpetaja. 1990.a. lõpetas Duke University B.A. kraadiga poliitilise teaduse ja kommunikatsiooni erialadel. Elukutselt tegutseb suhte-korraldamise, turustamise ning välisreklaami aladel, töötades mitmes suuremas NY ja NJ muuseumis, NJ osariigi U.S. Senate kampaanias ning kaubanduse ja investeeringute erafirmades. On aidanud juhtida USA eesti ühiskonna tegevust alates 1991.a., kui liitus ESTO’92 korraldava komiteega, kus töötas ühiselt sise-reklaami ning välisreklaami korraldajana. Olnud juhatuse liige ERKÜ XV Esinduskogus, N.Y.E.H. Seltsis, The Nordic Press’is, EELK Bergen County koguduses ja Korp! Fraternitas Esticas. Käesolevas ERKÜ XVIII Esinduskogus on juhatuses abiesimees noorte tegevuse alal.
	TÕNU VANDERER – s. 1933.a. Rakveres. Õppis Geislingeni Eesti Algkoolis ja Gümnaasiumis 1946/49. Lõpetas Bridgeton High Schooli ja teenis 2 aastat USA armees Koreas. Õppis arhitektuuri Temple ja Columbia ülikoolis ja lõpetas Chicago Technical College arhitektina. Töötas arhitektina Port Authority’s New Yorgis. Omab arhitekti litsensid New Jerseys, New Yorgis ja Connecticutis. On American Institute of Architects (AIA) liige. Alates 1998 töötab Montclairis oma arhitekti-büroos elumajade ja ärihoonete projekteerimisel. Abielus ja kahe lapse isa. Oli New Yorgi Eesti Kooli õpetaja ja juhataja. Praegu on Eesti Koolide Keskuse USA-s juhataja, Lakewoodi Eesti Ühingu esimees ja Korp! Fraternitas Estica esimees.
	VIIU VANDERER – s. 1944 Tallinnas. Üles kasvanud New Jerseys. Lõpetas Rutgers University College’i B.A. Sociology. Korp! Filiae Patriae. Olnud aktiiv-ne USA eesti ühiskonnas, osaledes rahvatantsus, gaidluses, laagris, segakooris, Eesti Koolides, NY EELK kiriku nõukogus, esinenud Estodel. NYEHS-i abiesi-mees 1993, toimetanud NYEHS-i Teatajat. 1996.a. korraldanud Long Islandi Eesti Laste Suvekodu. Scandinavia Festivali Nõuandja ja Eesti poolne esindaja ning näituse laua korraldaja palju aastaid. Ameeriklastele tutvustanud Eestit mitmesugustel etnilistel üritustel ja aktiivne New Jersey poliitiliste aktsioonidega ühenduses Balti riikide toetuses ja NATO liitumises. Osalenud JBANC-i korraldatud Balti konverentsidel Washington, DC. Tihedas kontaktis Eestiga, jälgides eesti ajakirjandust ja külastades isa talu, kus toimub remont. Töötas AT&T juures 21 aastat. Eesti Kodutütarde auliige.
	TAAVO VIRKHAUS -s. 29. juunil 1934 Tartus. Dirigent ja helilooja. Perekond põgenes 1944.a. Eestist Saksamaale ja siis 1949.a. USA-sse. Saavutas Bachelor of Arts kraadi muusika alal 1955.a. University of Miamis. Järgnevalt saavutas magistri kraadi 1957.a. muusika- teoorias University of Rochester Eastman School of Music’is ja 1967.a. muusikadoktori kraadi samast koolist. Virkhaus tegi oma elukutselise dirigendi debüüdi 1956.a. Miami Ballet Guild orkestriga. Sellest ajast on olnud dirigent mitmete orkestritega Ameerikas, Kanadas, Euroopa riikides ja Venemaal. Aastal 1978 sai esmakordse võimaluse juhatada okupeeritud sünnimaal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit. Virk-haus on esitanud mitmete Eesti heliloojate töid Ameerika mandril. Temaga on esinenud nimekad solistid ja tema abikaasa on lauljatar (sopran), kes on oma kavades esitanud eesti muusikat.
	JÜRI VIRKUS – s. 1933 a. Kohila vallas Harjumaal Ants ja Maria (Pool) Virkuse kolmas poeg. Mu isa mõrvati kommunistide poolt. Põgenesin Saksamaale 1944 septembris koos ema ja noorema õega. Lõpetasin algkooli Geislingeni laagris. Olin seal ka Rappeneckeri skautrühma liige. Kõrgema hariduse sain USA-s ja töötasin keemiainsenerina kuni 1999 läksin pensionile. Olin eestlaste kohalike seltside juhatuses Connecticutis, Lakewoodis ja viimati Põhja-Karoliinas. ERKÜ-s olin X kuni XV Esinduskogus, igas ka juhatuse liige.
	URMAS J. WOMPA – s.1952 Kanadas. Elanud 1963.a. saadik peamiselt USA-s. B.A. Cornell’i ülikoolist ja MBA finants- erialal University of Chicagost. Elukutseliselt investeeringute haldamise firmas securities analyst, tiitliga Managing Director 20 aastat JPMorgan Asset Management’i koosseisus. Osalenud peamiselt kunsti huvigruppides ja Metsa-ülikooli juhatuses 1970-80-ndatel aastatel. New York’i kolides oli mitu aastat BATUN-i direktor ja esimees. Eesti Vabariigi ÜRO esinduse liige ja ÜRO delegaat 1991-95. ERKÜ ja AABS-i liige. Abielus ja peres on 2-aastased kaksikud.

ÕIENDUS
VES#3 on kogemata sattunud mitu trükiviga.
Artiklist Jõulud Lõuna-Floridas lk. 7 on toimetuse süül välja jäänud järgmine lause:
Ülo Reivik esitas akordionil nii jõulu kui muud muusikat.
Artklis Surnutepüha New Yorgi EELK kirikus peab külalissolisti nimi olema Peet Jürgenstein, mitte Peeter, nagu eksikombel kirjas.
Vello Helki kommentaari pealkiri lk.3 peab olema Gaasijuhe mõjusa energiarelvana, mitte “mõnusa”, nagu trükitud.
Toimetus vabandab vigade pärast.

Kirjanik Ene Mihkelson saab maineka Herderi preemia
Saksamaal Hamburgis tegutsev Alfred Toepferi fond otsustas anda kirjanik Ene Mihkelsonile (61) ning veel neljale Ida- ja Lõuna-Euroopa kultuuritegelasele ja teadlasele 15 000 euro ehk ligi 235 000 eesti krooni suuruse Herderi preemia. Preemiate üleandmistseremoonia toimub 6. mail Viini ülikoolis, teatas Alfred Toepferi fond.
Johann Gottfried Herderi nimelise preemiaga käib kaasas stipendium aastaseks õppimiseks Viini ülikoolis ühele noorele inimesele. Stipendiumi saaja valib välja Herderi preemia laureaat.
Alfred Toepferi fond annab Herderi preemiaid välja 1963. aastast alates ida- ja lõunaeurooplastele, kes on andnud olulise panuse Euroopa kultuurimaastiku kujundamisse. Tänavu annab fond seoses restruktureerimisega Herderi auhindu välja viimast korda.
Lisaks Ene Mihkelsonile saavad Herderi preemia Poola ajaloolane Wlodzimierz Borodziej, Kreeka kunstiajaloolane Nicos Hadjinicolaou, Slovakkia etnoloog Gabriela Kilishnovsh ning Sloveenia arhitekt Vojteh Ravnikar.
Varem on eestlastest Herderi preemia saanud kirjanikud Jaan Kross ja Jaan Undusk.
Preemia on saanud nime saksa filosoofi, kirjaniku ja folkloristi Johann Gottfried Herderi (1744-1803) järgi. Herder uuris muu hulgas ka eesti ja liivi keelt.
VES/BNS

Eesti on naispolitseinike arvu poolest Euroopas esirinnas
Üheski teises Euroopa riigis ei tööta politseis võrreldes meestega nii palju naisi kui Eestis, ametiühingud peavad selle põhjuseks mehi eemale peletavat reapolitseiniku madalat palka, kirjutab Postimees. Kui enamikus Euroopa riikides jääb naiste osa politseis 10-20 protsendi vahele, siis Eestis on see koguni 33 protsenti.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) andmetel oleks praeguse trendi jätkudes 2021. aastaks Eesti politseis naiste osa juba üle poole, mis võib viia kriitilise piirini, kus politsei ei suuda enam talle pandud ülesandeid täita.
Üksnes palgatõus madalamatel astmetel võiks ametiühingute hinnangul viimasel paaril aastal aset leidnud meeste äravoolu peatada, kirjutab Postimees.
Sisekaitseakadeemia politseikolledzhi politseikooli direktor Juhan Kubu tunnistas, et naiste osa kasvab ka politseinikuks õppijate seas tõesti hoogsalt, ulatudes juba 28 protsendini.
“Erinevalt meestest on kooli stipendium ja ka politseiniku miinimumpalk 5300 krooni naistele küllalt atraktiivne. Müüja ja õmblejana sellist palka ju ei saa,” ütles Kubu Postimehele.
Siseminister Kalle Laanet möönis, et spetsialistide lahkumine ja väike palk on probleem kogu sisejulgeoleku valdkonna jaoks, mis seab kahtluse alla sisejulgeoleku suutlikkuse.
VES/BNS

Õlireostus hävitas Eesti vetes tuhandeid linde

Üks tuhandetest õliga kaetud lindudest. Foto: Postimees

Jaanuari viimasel nädalavahetusel Lääne-Eestis avastatud naftareostus on osutunud arvatust raskemaks ning seetõttu on hukule määratud tuhandeid veelinde. Õlilaike ning määrdunud linde avastati kokku umbes 15 kilomeetriliselt lõigult, mis ulatub Dirhami sadamast kuni Kolviku ninani. Reostuse päritolu ei ole selge.
1.veebruari seisuga oli hukkunud tuhatkond veelindu ning ligi 5000 on määrdunud sel määral, et hukkuvad lähipäevil, ütles Osmussaare maastikukaitseala juhataja ornitoloog Tiit Randla. See arv võib veel kardetavasti tõusta.
Kahjustada said paljude liikide esindajad, alates kühmnokk-luikedest kuni mitmesuguste partide, püttide ja kajakateni. Eriti arvukalt on reostus määrinud aule.
Eesti rannaveed on suure hulga veelindude rahvusvahelise tähtsusega talvitusalaks ning ulatuslik õlireostus võib ohustada niigi väheneva arvukusega liikide seisundit, teatas ornitoloogiaühing.
Randla sõnul ei ole toornaftaga määritud linde võimalik hukkumisest päästa. Kui määrdunud lind hakkab end ise nokaga puhastama, satub nafta soolestikku ja lind hukkub.
“Kui lind on toornaftaga koos, siis ta enam ei toitu ja hääbub vaikselt. Teoreetiliselt saab lindu päästa siis, kui tal on naftaga määritud vaid üksikud suled. Me loodame, et üksikud määrdunud suled eemalduvad lindudelt sulgimise käigus,” lausus Randla. Kui lind naftast puhtaks pesta, võivad nad surnuks külmuda, kuna koos naftaga tuleb lindude sulestikult maha ka rasukiht.
Tuhandete lindude elu nõudnud reostuse võis põhjustada väidetavalt Libeeria lipu all sõitev tanker, mille meeskond teatas merel juhtunud õnnetusest kütuse ümberpumpamisel.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul teatas tankeri M/T Flawless meeskond 25. jaanuaril piirivalve merepäästekeskusele, et kaks päeva varem juhtus neil nafta ümberpumpamisel õnnetus, mille tagajärjel sattus aluse tekile 1,5 kuupmeetrit kütteõli. Ansip rõhutas neljapäeval, 2.veebruaril valitsuse pressikonverentsil, et see info Libeeria lipu all sõitvast laevast on mitteametlik.
VES/BNS

Pärnus mälestati holokaustipäeval Saksa sõdureid

27.jaanuaril, rahvusvaheliselt tähistataval holokausti-ohvrite mälestamise päeval süüdati Pärnu Saksa armee sõdurite kalmudel küünlad, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu Alevi kalmistule, kuhu on maetud 780 mõlemas maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurit, oli toodud tuhatkond küünalt. Küünlaid oli asetatud lisaks sõjameeste kalmude ka suure kiviristi jalamile ja jalgtee servadesse.
Sadakond küünalt oli asetatud Alevi kalmistul Eesti vabadusvõitlejatele püstitatud mälestussamba juurde, kuid keegi oli need kustutanud. Saksa surnuaias põlesid samal ajal enam kui pooled süüdatud küünaldest.
Sõjahaudade hooldeliidu juht Tiina Tojak ütles, et ta ei oska isegi aimata, kes need küünlad kalmistule tõi.
“Esimest korda põletati genotsiidis hukatud juutide mälestamise päeval Pärnu Saksa kalmistul küünlaid eelmisel aastal, kuid küünlaid oli siis kordi vähem kui nüüd,” ütles ta ja lisas, et ei oska öelda ka põhjust, miks Saksa sõjamehi küünaldega mälestati.
Reede õhtul süüdati Pärnus küünlad ka vana haigla lähedal Laatsareti tänaval endise sünagoogi juures ja peeti mälestusteenistus Immaanueli koguduses.
VES/BNS

Eesti piirid ja Setumaa

Väino J.Riismandel

Tartus 2. veebruaril 1920.a. sõlmitud rahulepingus määritletud Eesti-Vene piirijoone üheks tagajärjeks oli Petserimaana tuntud alade ühendamine Eesti Vabariigiga. See hõlmas Setumaa, meie hõimude setude pärismaa, mis aastasadu oli olnud lahutatud eestlaste asumisaladest võõrvõimude omavahelise piirijoonega. Eestlaste-setude ühiselu sai kesta vaevalt veerandsada aastat kui Stalini dekreetidega 1944.a. tõmmatud piir Eesti NSV ja Pihkva oblasti vahel eraldas Eestist enamiku Petserimaast, jättes Venemaa poolele osa põliseid setude asus tusalasid. Selle piirijoone võttis omaks väheste muudatustega Eesti ja Venemaa vahel 18.mail 2005.a. Moskvas allakirjutatud, kuid Venemaa poolt sellele antud allkirja tagasivõtmisega tühiseks jäetud piirileping.
Vaidlused ja kommentaarid piirilepinguga määritletud maapiiri osas on peamiselt kes kendunud etnilise Setumaa lõhestamisele. Setude organisatsioonid, eesotsas setude kongressidega on järjekindlalt nõudnud Tartu rahu piiri taastamist ja setu asustusalade liitmist Eestiga. Viimasel Setu kongressil Värskas detsembris 2005.a. võeti vastu resolutsioon, et Riigikogu tühistaks Eesti-Vene piirilepingu kinnitamise.
Setumaa ei ole kindlate piiridega geograafiline ala või halduslik ühik. Selle all on tavaliselt mõistetud 1919.a. loodud Petserimaa maakonna setude rõhuva enamusega valdasid: Järvesuu, Mäe, Merimäe, Vilo, Saatse (Satseri) ja rida setu külasid Petseri vallas. Neis elavate setude koguarv enne 1940-ndat aastat oli 16000 ümber, moodustades koos eestlastega umbes 23% Petserimaa elanikkonnast. Venelaste osa oli 65%. Peaaegu täieliku venekeelse elanikkonnaga olid viis valda: Linnuse (endine Irboska), Senno, Kalda (Kulje), Lõuna (Laura) ja Roodva (Rootova). Enamus oli neil ka Petseri linnas ja vallas
Tartu rahuga määritletud piiril on eriline tähtsus seetõttu, et ajalooliselt pole Petserimaa ega Petseri/Irboska asulad halduslikult kuulunud omaaegsete Eestimaa või Liivimaa kubermangude või provintside koosseisu. Seda nii Poola, Rootsi kui Vene valitsuse ajal. Alates XIII-st sajandist kuulusid Petserimaa alad vene vürstide (Pihkva, Novgorod) või tsaaride valitsuse alla. Põhjasõjast kuni Vabadussõjani kuulus Petserimaa Pihkva kubermangu koosseisu. Üldjoontes kulges Liivimaa ja Pihkva vaheline piir selles osas Võhandu jõe suudmest mööda Mädajõge, siis Piusa jõgi, Meeksi ja Pedesti jõed kuni hilisema Eesti-Läti piirini.

TÄNUAVALDUS

Olen mees, kelle huviteade postkaartidest ilmus TEIE lehes. Eile sain postist Baltimore postitempliga kirja, milles postkaardid. Aga saatja nimi puudus – ei tea, kellele aitäh öelda. Aidake!
Postkaardihuvi väljundiks oleks mingisuguse ülevaatliku albumi tegemine välis-Eesti postkaardikultuurist. Selleks oleks vaja üles leida võimalikult kõik, kes tegelenud välismaal eesti postkaartidega. Teema on siin täiesti uurimata.
Igasugust täiendavat informatsiooni välis-Eesti postkaardi teemal ootama jäädes
Sulev Kasvandik

* The photograph on the Front Page shows two young fourth-generation Estonian-Americans, Briana Lori Brevacqua and Brianna Carter, singing an Estonian language Christmas song. They performed at the Seabrook Estonian Lutheran Church in New Jersey, and Rev. Heino Nurk is seen in the background listening. An article detailing the events of the Christmas service and celebrations at the Estonian House in Seabrook is printed, with photos, on page 7. One of the highlights of the evening was the performance of Kristi Roosmaa, who sang a number of songs in English and Estonian. Ms. Roosma was accompanied by Kristjan Randalu.
* The announcement at the top of the Front Page tells readers that today’s issue has a listing of all candidates to the Estonian-American National Council. This list begins on page 3 and follows for the next three pages. The candidates each have a short write-up giving an overview of their life experience and qualifications for office.
* Ilmar Mikiver discusses the recent election of the radical Hamas party to lead the Palestinian Authority. The group, labeled a terrorist organization by both the United States and the European Union, took 76 of the 132 seats. The question of how this will affect the peace process is discussed, noting what some commentators feel. The vote, it is noted, was perhaps not so much a vote for terrorism and Hamas, but one against the corruption of the Fatah party of Yasser Arafat that used to hold power.
* Vello Helk writes about the old and new of Kadriorg palace. The question is raised as people and the press became aware of teenager parties being held at the Presidential palace. A big difference between these events and other state events are that these were held in the presidential quarters. The problem seems to be that apparently no one knew the parties were happening. And if this is the case, the what does this say about president Rüütel, who has not only claimed to be a 24-hour president, but also, in his New Year’s speech, spoke about the necessity of raising and caring for Estonia’s children. Answers must be found, and the issue cannot be pushed into the sea.
* To commemorate the Peace of Tartu, the treaty signed between the Soviet Union and Estonia in 1920, a number of events will be held across Estonia. A description of some of the planned activities is outlined in an article on page 7. Among these is a conference arranged by the Setu minority, a Finno-Ugric tribe struggling for identity in Russia. Other events include a gathering at the Jüriöö Park with a commemorative bonfire, as well as memorial services.

Estonian president visited the United States

ER – Estonian President Arnold Rüütel was on an official state visit to the USA, where he met with Mayor of San Francisco, Gavin Newsome. Rüütel talked about Estonia’s progress. The two also discussed social issues, in particular the accessibility of healthcare services and unemployment in both countries.
The President continued his trip to Silicon Valley, where he met with the mayor of Sunnyvale and members of the local chamber of commerce to talk about Estonia’s business environment. He met with David Filo and Dan Rosensweig from the Internet Company, Yahoo, who gave the president an overview of the company’s activities and expressed interest in co-operation with Estonia. Likewise, the president met with Bill Haerle, Director of Government relations for Advanced Micro Devices (AMD).
At the Ames Research Centre of NASA, the president was told primarily about NASA’s Mars-related research, and about co-operation with Egyptologists.
Additionally, President Rüütel had dinner with a prominent local investor of Estonian extraction, Steve Jürvetson, as well as meeting with expatriates from the local Estonian community.
The President gave a speech at the non-profit organization, World Affairs Council of Northern California, where he underscored the role of values in world policy. He noted that the USA never abandoned its value-based recognition of the Baltic States, despite their small size.
At the Centre for Quantitative Biomedical Research, Head of the centre, Douglas Crawford, acquainted the president with recent developments in the treatment of cancer.
At Stanford University, the president expressed hope that the university could find common research topics with Estonian academics.
“As head of state and a former rector of a university, I would of course also welcome an active movement of academics and students between Stanford University and Estonian universities,” the president said.

27 Estonian athletes to Olympic Winter Games in Turin

ER/ves — The Executive council of the Estonian Olympic Committee (EOC) has endorsed a list of 27 athletes to represent Estonia at the XX Olympic Winter Games in Turin, Italy; the entire Estonian delegation will have 58 members.
The athletes competing in Nordic skiing events include: Salt Lake gold medallist Andrus Veerpalu, bronze medallist of the 2002 Olympics Jaak Mäe and seven other male skiers; among the women heading for the Winter Games is 2003 World Champion Kristina Smigun, said Marti Raju, head of the EOC achievement sport division.
In addition, there will be six Biathlonists, three Figure Skaters, two Downhill Skiers and two Ski Jumpers representing the Estonian team.
The EOC presented the final list of athletes to be sent to Turin to the International Olympic Committee at the end of January.

IN MEMORIUM

The Grand Old Man of Estonian theatre, the talented actor and director Mikk Mikiver passed away. He was 68.
Born in Tallinn on Sept. 4, 1937, Mikiver graduated in acting from the state conservatory of Tallinn in 1961.
During his career as an actor, he had played hundreds of roles.
He has worked as principal director at the Estonian Drama Theatre and the Estonian Youth Theatre.
Mikiver’s rare charm as an actor was admired by several generations of theatregoers.
His life’s work includes the directing of various plays.
In his great national dramas, Mikiver combined with staggering clarity, the stories of individuals and the nation, intertwining the fate, ethical choices and responsibility of an individual with one’s nation. Mikiver’s theatre managed to be both intimate and solemn at the same time.
Mikiver has received the Order of the White Star, 4th class, and the national lifetime achievement award for his outstanding accomplishments.
Estonian Ministry of Foreign Affairs

Revellers never got access to state secrets, says President

VES – President Arnold Rüütel and his wife Ingrid Rüütel are currently being criticized in Estonia for allowing their two granddaughters to host parties at the presidential palace.
The presidential couple claim that they have had in-depth discussions with the grandchildren on what had happened at the parties, and furthermore claim that they had no knowledge of the events. Regardless, no state secrets were revealed or leaked at the events.
President Rüütel, whose New Year’s Eve speech focused on raising Estonia’s children, has been taken to task by Estonian commentators for seemingly not keeping an eye on his own grandchildren. VES brings our readers the President and Mrs Rüütel’s statement:
— — — — — — — — —

Statement of the President and Mrs. Rüütel in Kadriorg, on January 22, 2006

Since the TV programme “Pealtnägija” was shown in the Estonian Television channel ETV on January 18, there has been a lot of talk about the events connected with our family in the President’s Residence. It is fully justified that a departmental investigation has been launched. We hope that this will determine what actually happened, and how the security regime in the residence of the President functioned. Before the end of the investigation it is not correct to voice any judgement. For our part, we wish to share with the public our general understanding of what has happened according to the information we have today.
Parties that were depicted in the photos, which were shown in the TV programme, took place in October last year. Before that our grandchildren had had schoolmates and friends of their own age visit them at home, but such events had been ordinary get-togethers where nothing condemnable happened. We have always allowed our grandchildren to invite their schoolmates and friends to visit them and it had never caused any problem.

Alas, some of those small gatherings of teenagers developed into parties of young adults, which the girls could no longer control. As we now know, quite a number of young adults who were not personally known to the girls had participated in two parties. Our granddaughters and one more girl from their class were the youngest present. By today we know that the unmanageable parties frightened our grandchildren and they ceased to arrange them.

The information that the parties hosted by our granddaughters in October had got out of control reached us on January 12, when the host of the TV programme “Pealtnägija” contacted the President’s public relations adviser. Next day we also saw the photos that were later used in the TV programme. The program broadcasted on January 18 added some allegations about the events at these parties that still need to be verified. We were earnestly shocked.

Every parent can imagine the unexpected distress we found ourselves in. At the same time it is necessary to admit how easily questionable allegations and rumours spread.

Already now it is possible to say that documents containing state secrets have not been seen by unauthorised persons. It is also certain that the young people had no access to any rooms where the officials of the office of the President work, as at the end of the workday all the rooms are locked and the keys are kept in a room that is guarded by police. The door, which opens to the President’s residence, has never had a code lock. The allegations that the state flag on the roof of the building has been defiled, or that the State Council Hall had been used for parties have also not found confirmation.

We have thoroughly discussed all that has happened with our granddaughters. They understand what they have done wrong and greatly regret it. It was a painful lesson to learn and we hope that it will not haunt them for the rest of their lives.

We would like to thank all those who have shown understanding and consideration towards our family and have found kind words to support us during this difficult time.