|
Eesti Suusapäevad Jay Peak’is
Ülemisel pildil vaade Jay Peak’i suusamäest. All vasakul meesteklassi võitjad Erko Sepp (vasakul)– meeste karikas, Tanel Sepp — poiste karikas ja Kristjan Sepp. Parempoolsel pildil Liisa Shimabukuro (sündinud Melts) — naiste karikas. Fotod: Peeter Teedla
 
Märtsi esimesel nädalalõpul toimusid jälle Eesti Suusapäevad. Peaks vist lisama idaranniku eestlaste suusapäevad, sest kohal oli sportlasi ja niisama loodushuvilisi Torontost, Halifax’ist, Philadelphia’st, Maryland’ist ja muidugi ka suur-New Yorgist ja Vermondist. Peame vahet tegema meie ja lääneranniku eestlaste vahel, sest nendel on eraldi organiseeritud suusapäevad.
Kokku oli kohal 156 osavõtjat ja oli tore näha, et nii palju perekondi koos väikeste lastega harrastavad talvesporti. Ilmad olid fantastilised, sest lund oli küllalt ja sadas laupäeval veel, kuni lumekiht oli 35 sentrimeetri paksune. Parajal määral külma oli ka, nii et suusatamine toimus lausa “champagne powder”-is. See muidugi tegi võistluse tulemused aeglasemaks, aga kes sellest nii kangesti hoolib.
Tänu Kristin Raamotile, kes on mitu aastat suusapäevi organiseerinud, läksid Jay Peak’i päevad ilusti korda — lume tellimisest, võistluste kordaminekust kuni laupäevaõhtuse peo korraldamiseni. Ööbimine toimus korterites kohe mäe peal ja tänu Kristinile saadi soodustatud hinnaalandusega tõstukipileteid.
Reedel peeti murdmaasuustamise võistlused kolmekilomeetrilisel rajal. Kahjuks ei olnud rohkem kui 8 võistlejat.
Laupäeva hommikupoole peeti 60 osavõtjaga slaalomivõistlused. Võistlused korraldati NASTAR’i reeglite järgi vanusegruppides.
Vaadates tulevikku, siis ei ole otsustatud veel, kus 2007. aasta suusapäevad toimuvad, kuid kindlasti nad toimuvad Kristin Raamoti professionaalsel juhtimisel. Tänapäeval käib suurem osa sidepidamisest elektrooniliselt, s.t. et Kristiniga saab hästi kontakti pidada e-maili kaudu — [email protected]
Kristin, kõigi poolt suur tänu.
Peeter Teedla
Karikavõitjad:
Mehed: Erko Sepp
Naised: Liisa (Melts) Shimabukuro
Poisid vanuses 11-15: Tanel Sepp
Tüdrukud vanuses 11-15: Lia Vaska
Lapsed kuni 10 aastani: Ian Martins
Los Angelese Eesti Kool
Los Angelese Eesti Kooli juhataja Karin Nukk.
Fotod: Reet Rand
Los Angelese Eesti Kooli pere on kokku kogunenud kooli jõulupuule.
Eesti Maja hoov on lapsi täis. Küll ei ole tutipaelu, pidulikult pingul valgeid põlvikuid ega lilleõisi õpetajale. Üle autode ja peade lendab hoopis vilinal pesapall, mis potsatab osavalt linalaka kindasse. See linalakk on täitsa eesti lapse nägu.
On esimene koolipäev Los Angelese Eesti Täienduskoolis.
Aktuseks saabub vaikus. Ei mingit liigset pidulikkust, peeneid sõnu ega tähtsaid mõtteid.
On südamlikkus, lihtsus ja soojus. Minus… imetlus. Imetlen koolijuhataja lihtsat hinge, kus on peidus suur süda. Armastus. Imetlen lapsevanemate sisemist ürgset soovi, millega lapsed igal teisel laupäeval Eesti Majja kokku tuuakse. Nüüdseks juba kolmanda põlvkonna järeltulijaid. Ja seda juba 55 aastat järjest…
Ja siis heliseb koolikell.
Sel aastal alustab Eesti Täienduskoolis kolm erinevas vanuses, erineva tasemega klassi.
Kõigi kolme klassi õpetajateks on Kodu-Eestist tulnud noored. Kokku alustab sel õppeaastal 15 õpilast. On see vähe või palju? Piisavalt neile, kes kodukeelset koolitarkust kalliks peavad.
Vahetunnil jään jutustama koolijuhataja Karin Nukk’iga. Tädi Karin, nagu lapsed teda kutsuvad, on kooli juhatanud kokku ligi kolmkümmend aastat. Karin toob oma paberite ja vihikute vahelt välja sinise raamatu. Rein Neggo koostatud “Emakeele radadel”. Raamatust avaneb üle kahesaja lehekülje Los Angelese Eesti Kooli ajalugu. Olen sõnatu.
Katkend Ado Reinvaldi luuletusest “Kodukeel” raamatu tiitellehel paneb mind mõtlema.
“Kui kuninglikult kõliseb
mu ema kodukeel,
mis vaikses saunahurtsikus
ma kuulsin eluteel!
Sel keelel ema kiigutas
mind õhtul magama,
sel keelel rääk’sin eluaeg
ma armsa isaga!…”
Mõistan, et täna elavad inimesed näevad vaid elu jäämäe tippu. Kui palju aga mäge ennast, sõltub sellest, kui sügavuti ja aegade taha me oskame mõtelda ja vaadata. Sinises raamatus on terve mägi. Terve mägi ajalugu. Inimeste elusid, keda aegade keerised kodust kaugele on viinud. Kuid kes igal kodusel tähtsal päeval ja ka igapäevas enda juurte järgi küündisid.
Ajaloost….
Eesti Koguduse kool asutati 1950. aasta 25.novembril 11 õpilasega. Koolile otsustati võtta nimeks Eesti Täienduskool ja selle juhatajaks paluti Herman Otsmaa. Esimesele koolipäevale järgnevalt asus kooli veel 5 õpilast. “Esimene samm kooliteel oli astutud. See teerada ei olnud sirge ega sillutatud ning vahel tuli kõndida ka vastutuuli. Ometi lastevanemate ja õpetajate kindel tahe viia edasi rahvuslikku kasvatust siinses ühiskonnas ületas kõik raskused.”
Eesti Rahvuskoondis Lõuna-Kalifornias suurenes iga aastaga.
Peagi muutus kool lastevanemate poolt ülalpeetavaks iseseisvaks õppeasutuseks.
1954.a. algas uus periood nii kooli kui ka kogu Los Angelese eesti ühiskonna elus. Suure töö tulemusena muretseti Los Angelese Eesti Maja. Virgad käed ehitasid selle maja eesti koduks, kus hakkasid koos käima kõik organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Kool. Uueks kooli juhatajaks valiti Alfred Anton.
Ei läinud ka kohalikust eesti ühiskonnast mööda kriisiaeg, mis langes viiekümnendate aastate lõppu. Selle tulemusena üheks õppeaastaks õpppetöö katkes. Põhjuseks oli eestlaskonna lõhenemine. Eestlased hakkasid oma elujärje paranedes looma uusi kodusid, mis omakorda võttis aega, raha ja energiat. Samuti võis põhjuseks tuua põlvkondade vahetuse. Ümberasunud õpilaskond oli koolieast välja sirgunud, edasi oli järg juba Ameerikas sündinud laste käes, kelle emakeele tase oli väga erinev. Edukate tööaastate järel seisid ees rasked ajad. Kriisiaastate kooli hinge sees hoidmisel on suur teene kooli juhatanud Rein Neggo’l. Rein Neggo on läbi aastate olnud nii Eesti Kooli kui kogu eestluse hing Los Angeleses, kes siiani kooli tegemistele hinges kaasa elab.
Kuuekümnendate aastate kooli taassünnil oli koolipere kasvanud. 1961.a. jagati klassitunnistused 33 õpilasele. See on senini olnud kooli rekordarv. Neil aastatel oli kooli ees-otsas August Tammaru. Kuuekümnendate aastate keskel, kui koolis asus tööle ka lasteaia rühm, jäi Eesti Maja kooli tarbeks lausa kitsaks. Kuuekümnendate teises pooles oli kooli juhatamine Otto Jürgens’i kanda. Sel ajajärgul alustas tööd ka Noorte eriklass, kuhu kuulusid täienduskooli 6-aastase kursuse lõpetanud noored. Laiendatud õppekava vormis esinesid loengutega kõrgema haridusega eestlased kõige mitmekesisematelt aladelt. Uksed olid avatud kõikidele huvilistele.
Õpetajate kaader oli seisnud püsivana. Küll aga mitte koolijuhataja post. Kohusetäitjana asus 1969.a. tööle Victor Liivoja, kes täitis oma kohustusi suure eduga kuni uue koolijuhataja leidmiseni õppeaasta lõpul. Uueks koolijuhatajaks 1970. aastal sai Karin Nukk. Vahepeal, kaheksakümnendatel aastatel, võtsid koolijuhi teatepulga enda kanda Tõnis Rebane, Erik Unt ja Toivo Raun, kuniks Karin Nukk 1987.a. alates taas kooli etteotsa asus.
Peale viimaste autode hoovist vuramist, seda lausa igasse ilmakaarde, on Eesti Majas jälle vaikne. Võtame hetke. Sellesse hetke mahub nii Karinit, Eesti Kooli kui eestlust.
Karin Nukk, saare verd noorik, saabus Ameerika mandrile 12-aastase tütarlapsena. Kooliteed alustas ta aga juba saksa põgenikelaagris, kus kogu klassi peale oli õpetajal kasutada vaid üks raamat…..
Milline õpilane olid ise?
Ma ei olnud haruldane geenius ega ka eriline õpetajate lemmik. Priimuseks olemine ei olnud mulle oluline. Ei olnud nohik. Mulle meeldis kool. Mulle meeldis olla inimeste seas ja mulle meeldis alati midagi korraldada.
Millest kõik alguse sai? Mida said kaasa kodust?
Kodust saab alguse palju. Oregoni osariigi eestlaskond oli vägagi aktiivne. Isa oli kohaliku rahvatantsurühma pillimees. Ema lõi kaasa näitemängus. Kodune keel oli alati eesti keel. Pere kõik neli last kasvasid eestlasteks.
1963.aastal sain ülikoolist õpetaja kutse ja minust sai 4 kl. õpetaja. Samal ajal oli eestlus läänerannikul jõudnud madalseisust välja rabeleda. Eesti Koolil algas uus ajastu, mil kooliteed alustasid juba Ameerika mandril sündinud eesti lapsed, kellele eesti keel ei olnud mitte alati kodukeeleks. Tekkis vajadus õpetajaskonna järele, kes räägiks puhtalt nii inglise kui eesti keelt. Minust sai eesti keele algajate klassi juhataja.
Milleks eesti kool?
Seda küsimust on endale esitanud paljud välismaale elama asunud eestlased. Milleks Eesti Maja? Milleks Eesti Kool? Kui elan Ameerikas, lähen parem kinno või näitusele, saan osa kohalikust kultuurist. Milleks kulutada oma aega eestlusele? See on igaühe vaba valik. Elame ju vabas maailmas. Määravaks osutub igaühe sisemine tahe. Soov eesti keeles rääkida, soov kohtuda oma rahvuskaaslastega, soov eestlust oma laste kaudu edasi kanda. Ja seda ei saa kellegile peale suruda. Mitte kedagi ei saa eestlaseks sundida. Nii- samuti ei saa ka eesti kooli lapsele peale suruda. Kool peab lapsele meeldima. Kõik me oleme erinevate iseloomudega. Mitte kõik lapsed, kes on eesti kooli lõpetanud, ei ole jäänud aktiivseteks eesti kogukonna liikmeteks. Loomulikult on eemalejääjaid. Paljudel ei ole vajadust olla eestlastega koos. Paljude teistest rahvustest elukaaslastel puudub huvi eestluse vastu ja nii jäädakse eesti kogukonna tegemistest eemale. Samas on eesti koolist välja kasvanud kolm eesti abielu. Nendes peredes on nüüdseks juba kolmanda põlvkonna eestlaste kodukeeleks eesti keel! Meid kõiki seob ühine päritolu, ühine keel, sõprus.
Kaua püsib Eesti Kool?
Eesti Kool Los Angeleses on kui riik riigis. Kooli lõppu ennustati juba nelikümmend aastat tagasi. Kriisiaastatel käis kool aga endiselt edasi, õppetöö toimus isegi kolme õpilasega. Suureks abiks olid meil aastaid hoogne rahvatantsurühm, aktiivne Skautlus ning Gaidide tegevus. Need viisid meie noored Lääneranniku Eesti Päevadele ja ülemaailmsetele ESTO Päevadele, kus arendati sõprusi ning sidemeid, mis sai sellele noorperele tugevaks aluseks. Meid koondas kokku eesti keel ja eesti meel. Lauldi eesti keeles, mõeldi eesti meeles. See oli püha.
Suureks eeliseks nüüd on muidugi see, et saame lastega minna kodumaale. Seal olla ning sugulastega kohtuda, oma vanemate, vanavanemate kodupinda näha… Ja siis selgub, et Peipsi järv ei olegi mitte PEPSI! Uhke oli olla laulupeol ja näha oma lapselapsi eesti rahvariietes. Olin ju ise vaid 7 a. kui Saaremaalt lahkusin ja sain esimest korda mandrile kui olin 36-aastane!
Eesti Kool püsib niikaua kui emad-isad tahavad oma lapsi kooli tuua. Niikaua kuni nad soovivad ise koos käia ja eestlust siduva jõuna tunnetada. Eestlus välismaal on viimastel aastatel muutunud. Väga palju on välismaale elama ja tööle asunud noori, kes annavad eestlusele uue näo. Los Angelese Eesti Majja ja Eesti Kooli on kõik alati teretulnud! Kool peab elama edasi!
Millisena näed eesti kooli tulevikku? Kes hakkab Eesti Majas koos käima 25 aasta pärast?
Eesti Kool on paljuski tuleviku eestluse taimelava. Rõõm on näha nii palju uusi lapsi, kes sel aastal kooliteed alustasid. Palju on abi Eestist tulnud noortest, kes õpetajatöö enda peale on võtnud. See on meile andnud väga palju uut jõudu. Tühi kott teadagi ei seisa püsti. Nii kaua kuni jätkub initsiatiivi, tahtmist, töökust ja kohusetunnet, säilib ka Eesti Maja. Kuniks säilib vajadus olla eestlastega, säilitada eesti keelt, säilib Eesti Kool. Väga oluline on roll on Eestist tulevatel noortel. Kui aluslava on tugev, on kindlasti ka 25 aasta pärast Los Angeleses eestlased, kes Eesti Maja ehitusel käed külge löövad.
Jutuajamine Kariniga annab mulle palju mõtteainet.
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas peab olema väga tugev isiksus, et oma juurte juurde kinni jääda. Palju lihtsam on valida otsetee. Kuid sageli annab just see üle kivide ja kändude minek inimesele selle erilise mina, mis teda elus edasi viib. Ei ole lihtne kodust kaugel elades säilitada oma keelt kauni ja puhta emakeelena. Ei ole kerge kasvatada last mitmekeelses peres, teises ühiskonnas. See nõuab erilist tahtejõudu ja järjepidevust. Palju lihtsam on minna kergema vastupanu teed….. ja hiljem tõdeda — minu laps ei räägi eesti keelt. Oluline siinkohal muidugi on ka teise poole toetus. Sest nii mõnigi eestlasega abielus olev kaasa on teinekord palju rohkem eestlane kui mitmed eestlased kokku. Oluline on anda lapsele võimalus õppida. Mis valikud ta elus edas-pidi ise teeb on juba eraldi teema.
Esimesed koolipäevad Kalifornias on alati päikest täis!
Reet Rand
Los Angelese Eesti Kooli õpetaja
EV aastapäev Hawaii’s
Pildil taga vasakult: Asta Sarapuu, Ivar Sarapuu, Viiu Viljur-Lawyer, Tiiu Talva, Jyri Laats, Aili Madissoo, Harry Madissoo.
Ees: Irja Talva ja Jüri Talva. Foto: Tiff Lawyer
Ka väiksemates eestlaste kogukondades Ühendriikides koguneti sini-must-valge alla, et koos meenutada Eesti Vabariigi 88. aastapäeva.
Honolulu ümbruskonna eestlased kogunesid laupäeval, 25.veebruaril 2006, Irja ja Jüri Talva koju troopilises Hawaii Kai’s, et ühiselt tähistada Eesti Vabariigi sündi 88 aastat tagasi.
Meenutati möödunud päevi, kuulati kodumaist muusikat, räägiti hiljutistest reisielamustest Eestis ja nauditi pererahva poolt valmistatud maitsvat seapraadi hapukapsastega.
Erilise sündmusena tervitati hiljuti New Jersey’st Oahu saarele asunud abielupaar Viiu (sünd. Viljur) ja Tiff Lawyer’it, kelle uus kodu asub saare Windward’i poolses kailuas.
Harry Madissoo
Juta Kurman – Eesti Naisliidu auliige
Tähistades Eesti Naisliidu 85. aastapäeva, valis Naisliidu eestseisus ühehäälselt Väliseesti Naisliidu esinaise Juta Kurmani Eesti Naisliidu auliikmeks.
Eesti Naisliit saatis Juta Kurmanile tänukirja, kus tänas pr.Kurmanit suure ja tänuväärse töö eest. Auliikmele kuulub ka Eesti klaasikunstniku Viivi-Ann Keerdo teos “Klaasnaine”, mille annab pr. Kurmanile isiklikult üle Võru linnapea pr.Ivi Eenmaa.
Juta Kurman on olnud Väliseesti Naisliidu asutaja ja esinaine 40 aastat. Nende aastate jooksul on Väliseesti Naisliit mitmesuguste konverentside raames tutvustanud Eestiga seotud probleeme ja eesti kultuuri rohkem kui 20 USA linnas.
VES
Küüditatute mälestuseks viibiti mälestustega Siberi gulaagis
Esinejaid vasakult: praost Thomas Vaga, küüditatu Elju Andre, kokkutuleku peakorraldaja, LEÜ aseesimees Priit Parming, küüditatu Lea Saareoks ja LEÜ esimees Tõnu Vanderer. Foto: A. Vaga
Küüditamise mälestusõhtu korraldajaid ja esinejaid. Ees vasakult: Endel Koppel, Lea Saareoks, Elju Andre, Ülle Ederma, Priit Parming, Endel Pool ja Juhan Simonson. Taga paremal Lakewoodi Eesti Ühingu esimees Tõnu Vanderer, praost Thomas Vaga ja Ferdinand Rikka. Foto: A. Vaga
Lakewoodi Eesti Ühing korraldas küüditamiste mälestuseks õhtupooliku, kus referentidena esinesid Siberisse küüditatud Elju Andre ja Lea Saareoks, kellega koos viibiti Siberi väljadel ja elati muldonnides, kogeti reisi loomavagunites ja tunti kaasa neile, kes reisi kestel lähedasi kaotasid.
Õhtupoolikul pärast kohvitundi avas LEÜ abiesimees Priit Parming, andes sõna praost Thomas Vagale palvuseks. Praost luges salme Pauluse kirjast heebrealastele, keda ta manitses meenutama vange, nagu nad ise vangis oleksid ning palus õnnistust korraldajatele, esinejatele ja publikule.
Tutvustades kõnelejaid, raamistas Priit Parming küüditamised Eesti ja maailma ajaloos märgitud jubedatele aastatele 1939-1949, mille jooksul kogeti II maailmasõja koledusi, ebaõiglasi arreteerimisi ja küüditamisi, Saksa okupatsiooni, hävituspataljoni häbiväärsusi, Punaarmee hävitavat okupatsiooni jpm., mille jooksul hävitati suur osa põlisest eesti rahvast. Siberisse küüditatute hulgas oli Elju Andre, kes oli saabunud Elvast jagama meiega oma kogemusi küüditamise ja Siberi teekonnal.
Kooliõpetaja Elju Andre on Tartu Memento juhatuse liige. Ta jutustas, et pereisa arreteeriti ja saadeti Venemaa vangilaagrisse, sest tema oli rehepeksumasina omanik ja tema talu ümbritsesid ilusad jahimaad, kus paljud said jahisporti harrastada. Isa viidi vangi ja pereema kahe väikese lapsega võeti tee peal kinni ning enne loomavagunis Siberi steppidesse küüditamist anti neile mõned minutid asjade kokkupanemiseks. Ema kasutas aja aida ja kappide lukustamiseks ning panni ja poti kaasavõtmiseks. Kaenla alla võeti mõned tekid ja padjad, 10-aastane Elju nägi magamistoa laual ema piiblit ja lauluraamatut, mis ta kotti pani ja nii asuti teele. Küüditajaks oli Pala Hilda. Esimene loomavagunisse lükatu oli Paltsa Liisa. Siberisse venelaste – ukrainlaste juurde saabujad ei osanud vene keelt, kuid omavaheliseks suhtlemiseks oli vaja nimesid. Venelastele pandi loomade nimesid. Vaesus oli meeletu, toitu oli vähe. Lapsed aga kodunesid peatselt, õppisid ära vene keele ja hakkasid omavahel vene keeles suhtlema. Ema omandatud usk ja kaasatoodud piibel olid abiks ja lohutuseks paljudele. Mitmed ja mitmed leidsid viimse puhkepaiga Siberimaa mullas, kuid Helju ema abiga said nad kristliku matuse. Mitmed haigused võideti palvete abiga ja perekond naases kodumaale 1956. aastal. Kuid oodatud soojus ja armastus oli kodumaalt kadunud. Perekonnast oli tehtud rahvavaenlased, põlatud kulakud, kellel ei olnud kodumaal kohta, kuhu magama heita. Õhkkond kodumaal oli vaenulik, mida kajastab küüditaja Irdi märkus, kui ta hommikul oma väsimuse üle kaebas, et oli terve öö “sõnnikut” vedanud. “Sõnnikuks” oli Irdi sõnutsi küüditamisele määratud eestlased. Okupatsiooni tulemusena toimunud küüditamise õudusi kajastab tagasivaade, kui mehed tegid märkusi, et kui nad oleksid ette teadnud, mis neid ees ootas, oleksid nad üle mere vabadusse ujunud.
Lea Saareoks, kes on Viljandimaa Naisliidu esinaine, tänas südamlikult, et teda kutsuti oma kogemusi kohaliku eestlaskonnaga jagama. Tema oli 4 ja poole aastane kui ta perekonnaga Siberisse küüditati. Pereisa oli saanud põllumajandusliku hariduse ja sellepärast oli tembeldatud kulakuks. Varem oli pereisa teeninud Eesti omakaitses ja sellepärast sai ta vangistust 25 aastat + 5 aastat asumist. Vangist vabanes isa 1957.a. Ema lastega küüditati 25. märtsil 1949.a. Kõik Sangaste valla Kurevere küla inimesed küüditati. Pealekaebaja oli Aguliina Kirsbaum. Küla 26 inimese hulgas oli vaid neli töövõimelist inimest, kuigi küüditamise põhjuseks anti tööjõupuudus Siberis. Siberis elati muldonnides, mis oli ehitatud sõnniku ja savi segust valmistatud kividest. Söögiks olid päevalillekoogid ja seemened. Päevalilleväljad olid suured. Metsadest saadi metsmaasikaid ja seeni. Kütteks kasutati lehma-kooke. 1954. aasta oli viljarikas ja sellega läks kergemaks ka küüditatute elu.
Lõppsõnas meenutas LEÜ esimees Tõnu Vanderer, kuidas tema koduõue tulid “tiblad”, kes panid oma kuulipilduja ema lilleaeda, kuhu lastel ei olnud lubatud jalagagi astuda. Väike Tõnu läks siis tuppa ja otsis mänguasjade hulgast oma mängupüssi ning kamandas punaväe mehi “Ruki verh!” See punasõduritele ei meeldinud ja nad lõid poisikese pikali. See jälle Tõnu emale ei meeldinud ja eesti naise autoriteediga kamandas ta sissetungijaid tema õuest lahkuda. See toimus. Tõnu Vanderer tänas Kõigeväelist Loojat, kes on olnud Eestile ja eesti rahvale armuline. Ta kutsus kõiki edastama oma kogemused tulevastele sugupõlvedele. Eesti hümni laulmisega kinnitasid kõik armastust oma kalli isamaa vastu.
Õhtu jätkus suurepärase õhtusöögiga, mille valmistas Lia Parming ja abiks köögis olid Salme Parming, Tiina Rebane ja Mercia David.
Üle poolesaja inimese võttis üritusest osa. Ukse juures tervitas saabujaid Anita Pallop oma rõõmsa naeratusega.
Pärast maitsvat lõunat vaadati põnevat filmi “Haukka” grupist. See oli kõrge tasemega luuregrupp, kuhu kuulus endise Erna pataljoni sõdalasi. Mehed sai luureõppe Soomes Staffani saarel ja grupp allus Soome armeele. Treenitud grupp hajutati üle Eesti ja nad saatsid sealt salajast teavet Soomes asuvasse infokeskusesse. Filmis rääkisid muuhulgas Leo Talgre, Ülo Jõgi, Enn Sarve ja Toomas Hellat. Kuid raskuste tekkides katkestas Soome sidemed “Haukka” grupiga, üks nende liikmetest Toomas Hellat läks vaenlase poolele ja grupi liikmed vangistati. Film oli hästi tehtud, sõnum haarav ja masendav, kuid hea oli näha Ülo Jõgi ja Enn Sarve oma kogemusi vabal Isamaal jagamas.
Airi Vaga
Kelam arvustas Putini suhtumist Valgevene valimistesse
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam arvustas Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtumist Valgevene valimistesse, märkides, et Putin jagab rohkem Valgevene presidendi Aleksandr Lukashenka kui Euroopa väärtusi.
Valimised Valgevenes näitasid Kelami sõnul, et demokraatlik Euroopa ei ole vaba diktatuuridest, mis võivad veel kaua püsida. Kelam osutas vastandlikele seisu-kohtadele, mida on väljendatud Valgevene valimistulemuste kohta. “Kui Euroopa Liit ja OSCE on oma arvamustes väga selged – valimised polnud vabad ega ausad ning nende tulemusi ei saa lugeda kehtivaiks, siis Venemaa ametliku seisukoha järgi vastasid pühapäevased valimised täielikult üldtunnustatud rahvusvahelistele standarditele,” märkis Kelam.
Kelami jaoks tekitavad need vastandlikud suhtumised küsimuse Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse tulevikust. Kelami arvates peaksid Euroopa Liidu valitsused kaaluma, kelle sõber ja partner Venemaa tegelikult on, ning kas Venemaa on lähedasem sõber Lukashenkale, Iraani mulladele ja Hamasile või Euroopa Liidule.
VES/BNS
LHV süüasjas lisandus kolmas kahtlusalune
Eesti Investeerimispanga LHV poolt USA väärtpaberiturul tehtud arvatavate seadusrikkumiste uurimises on nüüd kahtluse all kolm LHV töötajat.
Kui veebruaris esitas keskkriminaalpolisei kahtlustuse LHV töötajale Oliver Peegile ja panga partnerile Kristjan Lepikule, siis riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul kuulati märtsis kahtlustatavana üle ka kolmas LHV töötaja.
Teda kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb konfidentsiaalset informatsiooni omava isiku poolt seda informatsiooni kasutades väärtpaberiga tehingu tegemist. Sama paragrahvi järgi on esitatud kahtlustus ka Peegile ja Lepikule.
Riigiprokuratuur ei avalda kolmanda kahtlusaluse nime. Keskkriminaalpolitsei jätkab aktiivselt kriminaalmenetlust.
USA väärtpaberijärelevalve süüdistab investeerimispanka LHV ning panga mitut töötajat konfidentsiaalse äriinfo varguses Business Wire’i võrguleheküljelt. Süüdistuse kohaselt said LHV kliendid seda infot kasutades eelmise aasta algusest alates ligikaudu 100 miljonit krooni ebaseaduslikku kasu.
Riigiprokuratuur käivitas LHV-s toimunu uurimiseks kriminaalasja mullu novembri keskel, võttes aluseks finantsinspektsiooni vastava avalduse.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp on öelnud, et inspektsioon tugines avalduse esitamisel USA väärtpaberijärelevalve poolt New Yorgi lõuna-ringkonnakohtusse mullu 1. novembril esitatud tsiviilhagile ja inspektsiooni poolt läbi viidud järelevalvemenetluse käigus kogutud andmetele ja dokumentidele.
VES/BNS
Rahandusministeerium ootab eelarve ülejäägiks 3,4 miljardit
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb selle aasta valitsussektori eelarve ülejäägiks 3,4 miljardit krooni ehk 1,8 protsenti SKP-st. Prognoosi kohaselt ulatub riigieelarve tulude maht 2006. aastal 64,2 miljardi kroonini, ületades kehtiva eelarvega planeeritud tulusid 2,8 miljardi krooni võrra.
BNS
Riigijuhid Lennart Meri matusel
Suurbritannia valitsust esindab pühapäeval toimuvatel president Lennart Meri matustel Eesti päritolu Briti parlamendi alamkoja liige Lembit Öpik. Kuninganna Elizabeth II esindajana saabub matustele Kenti hertsog prints Edward.
Samuti osaleb matustel Briti suursaadik Eestis Nigel Haywood, teatas Briti saatkonna pressiesindaja Raimo Poom.
Varem on oma osalemisest matustel välisministeeriumile ametlikult teatanud Soome president Tarja Halonen, Läti president Vaira Vike-Freiberga, Leedu president Valdas Adamkus ja Islandi president Olafur Ragnar Grimsson.
Matustel osalevad ka Soome endised riigipead Mauno Koivisto ja Martti Ahtisaari, Läti eelmine president Guntis Ulmanis, Saksamaa endine president Roman Herzog ja Sloveenia endine president Milan Kucan.
Koos Soome ja Läti presidendiga saabuvad Tallinna nende abikaasad Pentti Arajärvi ja Imants Freibergs.
Taani teavitas ministeeriumi, et kuningriiki esindavad matustel endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen ja suursaadik Kirsten Geelan.
Hollandist saabub Meri ärasaatmisele riigiminister, endine siseminister ja senati esimees Frederik Korthals Altes.
Rootsist saabuvad Meri matustele endine peaminister Carl Bildt ning endine asepeaminister ja välisminister Lena Hjelm-Wallen.
Belgiast saabub Tallinna endine pea- ja välisminister Willi Claes, Poolast presidendi abikaasa Maria Kaczynska ja Tshehhist endine välisminister Jiri Dienstbier.
Venemaad esindab suursaadik Konstantin Provalov.
Eesti eelmine riigipea Lennart Meri suri 14. märtsil, ta maetakse 26. märtsil Metsakalmistule.
VES/BNS
Valitsus ei toetanud lisatoetusi represseeritutele
Valitsus ei toetanud Res Publica fraktsiooni algatatud represseeritute seaduse ja riigilõivuseaduse muudatusi, mis sätestaks represseeritutele täiendava toetuse ja korrastaks olemasolevaid toetusi. Eelnõu näeb ette kuupalga alammäära suuruse toetuse tervise taastamiseks, mida makstaks üks kord aastas. Praegu on valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni.
Kehtiva seaduse järgi hüvitab riik represseeritutele teatud tervishoiuteenused ja ravimite ostmise kulud ning soodustust on võimalik saada maksimaalselt 2500 krooni.
Res Publica eelnõu kaotaks kulude tõendamise nõude. Riigilõivuseaduse muudatuse kohaselt oleks represseeritu ja temaga võrdsustatud isik vabastatud riigilõivu tasumisest isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest.
Sotsiaalministeerium ei pea põhjendatuks ettepanekut minna üle tasutud tervishoiuteenuste eest hüvitise maksmiselt toetuse lausmaksmisele, mille järgi laieneb toetus ühtlaselt kõikidele isikutele, sõltumata sellest, kas nad tervishoiuteenuseid tegelikult kasutavad või mitte.
Kehtiva seaduse alusel makstakse hüvitist ühiselt mitme tervishoiuteenuse eest, sõltumata sellest, millist tervishoiuteenust konkreetselt kasutati. Hüvitise suurus on kuni 1000 krooni aastas. Samuti hüvitatakse taastusravi tuusiku maksumus 1000 krooni ulatuses aastas. Möödunud aastal lisandus sellele veel sõidusoodustus kuni 500 krooni aastas. Kulud kompenseeritakse represseeritutele kuludokumentide alusel vastavalt tegelikult tehtud kulutustele.
Ministeerium leiab, et ei ole põhjendatud toetuse maksmine eelnõus sätestatud redaktsioonis, kuna ilma kindlate kriteeriumideta makstavad toetused ei pruugi jõuda nende tegelike vajajateni.
Eelnõu algataja hinnangul oleks eelnõu seadusena rakendamisel täiendav arvestuslik koormus riigieelarvele ligi 28 miljonit krooni, millest tuleks lahutada sotsiaalministeeriumi eelarves sisalduva olemasoleva toetuse summad. Eelnõu algataja soovib jõustada seaduse 1. jaanuarist 2007.
BNS
T.H.Ilves kandideerib presidendiks
Reformierakonna juhatus nimetas 23. märtsil presidendikandidaatideks rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, Tartu linnapea Laine Jänese ja europarlamendi sotsiaaldemokraadist saadiku Toomas Hendrik Ilvese.
Eesti presidendiks kandideeriva Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli otsus kandideerida Eesti presidendiks tema elu üks raskemaid. Veel detsembris avaldas Ilves artikli “Presidendivalimised: võimalus Eesti mõtlema panna”, kuhu oli autori palvel lisatud märkus, et europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Ilves ei kandideeri Eesti presidendiks.
“Kas me leiame väljaspool Eesti ja Euroopa tegevpoliitikat mehe või naise, kes paneks Eesti taas mõtlema? See ongi meie 2006. aasta keskne ülesanne,” kirjutas Toomas H. Ilves detsembris.
Kanal 2 uudistesaade küsis Ilveselt, mis tõi kaasa sellise meelemuutuse?
Toomas H.Ilves: Ma usun, et kõige tähtsamaks muutuseks oli see kõrge toetus, mida rahvas mulle kui võimalikule presidendikandidaadile avaliku arvamuse küsitlustes andis. Viimase aja gallupid näitavad, et olen võimalike presidendikandidaatide seas populaarsuselt teine.
Tegemist ei olnud seejuures kerge otsusega, sest seni arvasin, et saan Eestit kõige paremini teenida siin, Brüsselis töötades.
Mu elus on olnud kolm rasket otsust: esimesel korral siis, kui Lennart Meri palus mul hakata suursaadikuks Ameerika Ühendriikides, teisel korral siis, kui Meri mõned aastad hiljem palus mul hakata välisministriks. Kolmanda raske otsuse tegin nüüd. Raske, kui oled oma elu juba ühtepidi ära planeerinud ja pead seda seejärel järsult muutma.
Kanal 2: Kui suureks Te praegu hindate oma shansse saada valituks augustis riigikogu poolt?
THI: On selge, et ainus viis saada valituks, on saada riigikogus vähemalt 68 häält ja see eeldab parteideülest koostööd. Eks näis, aga seda võib lugeda loodustandvaks, et kaks erakonda, üks koalitsioonist ja teine opositsioonist, on minu suhtes ühele meelele jõudnud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor ütles, et Ilves on kindlasti ka üks SDE presidendikandidaate. Ametlikult kinnitab erakonna juhatus kandidaadid 2. aprillil.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas, et Reformierakond on veendunud, et Eesti vajab presidenti, kes kehastaks iseseisvuse taastanud vaba Eesti tänast päeva ning oleks riigipeana suuteline jõuliselt esindama Eesti huvisid maailmas. “Jänes, Rummo ja Ilves – igaüks neist kannab endas mõnevõrra erinevat sõnumit, kuid Reformierakond on veendunud, et igaühest neist saaks Eestile väärikas president,” sõnas Ansip.
Ta lisas, et kõik kolm kandidaati on Eesti avalikkusele hästi tuntud, parlamentaarset demokraatiat austavad, positiivse eluhoiakuga ja välispoliitilise lääne-orientatsiooniga isiksused.
Ansipi sõnul on kõik kolm kandidaati andnud ka nõus-oleku presidendiks kandideerida.
Mõni nädal tagasi leppisid viis erakonda, kes soovivad presidendi valida riigikogus, kokku, et iga erakond esitab hiljemalt 6. aprilliks ühisele arutelule kolm presidendikandidaati.
VES/BNS
August Rei – 120
Kolmapäeval, 22. märtsil möödus 120 aastat Asutava Kogu ja Riigikogu esimehe, riigivanema, ministri ja diplomaadi August Rei sünnist.
Vasakpoolsete vaadetega August Rei oli üks Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja ideolooge, kel oli suuri teeneid nii Eesti iseseisvuse saavutamisel kui ka demokraatliku riigi üles-ehitamisel. 1940. aastal oli ta üks neid väheseid kõrgeid riigitegelasi, kel õnnestus läände pageda. Pärast Jüri Uluotsa surma sai August Reist eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes, sel kohal oli ta kuni oma surmani 29. märtsil 1963.
Tema 120. sünniaastapäeval asetas Eesti suursaadik Rootsis Jüri Kahn Vabariigi Presidendi pärja August Rei hauale Bromma kalmistul.
Stockholmi Eesti Majas toimus kõnekoosolek, kus Peep Pillak Eesti Riigiarhiivist räägib August Reist ja tema tegevusest Eestis, Heini Vilbiks välisministeeriumist peatub lähemalt tema välispoliitilisel tegevusel. Enno Penno, Aksel Mark, Peeter Tõnnus ja Enn Nõu tutvustavad August Rei tegevust paguluses. Üritusest võtavad osa ka August Rei tütar ja tütretütar.
Välisministeeriumi fuajees Tallinnas on avatud näitus August Reist, kus saab näha tema fotosid, dokumente ning ka publikatsioone.
VES/BNS
Kaitsepolitsei hoiatab inimesi Vene värbajate eest
Kuna Eestis puutub üha rohkem inimesi kokku riigisaladustega, siis värbavad Venemaa eriteenistused üha agressiivsemalt naaberriiki külastavaid eestlasi ja Eesti elanikke, hoiatab Eesti Päevalehes kaitsepolitsei.
Aktiivsema värbamistöö tõenäoline põhjus on see, et üha rohkem Eesti elanikke puutub ja hakkab tulevikus kokku puutuma Euroopa Liidu ja NATO kõikvõimaliku salajase teabega. Üha tihedamalt ja agressiivsemalt teevad Vene eriteenistused Venemaal käivatele Eesti riigiametnikele, ärimeestele, väkeettevõjatele ja üiõpilastele lähenemis- ja värbamiskatseid, kinnitab eelmisel nädalal siseminister Kalle Laaneti allkirjastatud 2010. aastani mõeldud ministeeriumi arengukava.
“Lähenemised Eesti elanikele, ametnikele ja teenistujatele toimuvad ka kolmandates riikides, kuid kõige ohtlikumad on just Venemaad külastavate Eesti elanike suhtes teostatavad värbamiskatsed,” tõdeb arengukava kaitsepolitsei (kapo) andmetele tuginedes.
Kapo nendib ka, et neil on keeruline saada Venemaalt õigeaegset ja täielikku ülevaadet Eesti elanike värbamise katsetest, mis omakorda raskendab ka tõhusat ennetus- ja vastutegevust. Varem on kapo sellele tendentsile viidanud eelmisel aastal ilmunud aastaraamatus, kuid Venemaa eriteenistused pole hoogu maha võtnud. Aastaraamatus rõhutab kaitsepolitsei, et mitmel juhul on Vene eriteenistused värbamismeetodina kasutanud nii shantaazhi kui ka füüsilist vägivalda. Viimast suudavad taluda vaid “väga kindlameelsed inimesed”, nendib kapo.
“Demokraatlike elunormide ja tõekspidamistega harjunud tavakodanikke taoliste vägivallaühiskonna barbaarsete värbamisvõtetega töödeldes võib oma karistamatust tunnetav värbaja üsna tihti edu saavutada,” ütleb kapo aastaraamat. Enamasti langevad Vene julgeolekuteenistuste huviorbiiti Eesti jõustruktuuride töötajad (kaitsejõud, kapo, piirivalve, teabeamet, politsei, toll) aga ka poliitilised otsustajad, poliitika kujundajad ja planeerijad. Vene luure aktiivsuse kasvu ühe põhjusena tõstab kapo esile, et Venemaa ühiskonnas on üldse kasvanud eriteenistuste, eriti föderaalse julgeolekuteenistuse mõjuvõim.
VES/BNS
Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert
Üleval: Eesti Filharmoonia Kammerkoor esinemas 19.märtsil St. Ignatius Loyola kirikus New Yorgis. Foto:
All: Hetk Eesti Filharmoonia Kammerkoori auks toimunud vastuvõtult New Yorgi Eesti Majas.. Tagaplaanil osa ameerika eesti kunstnike näitusest LÕÕM 06.
19. märtsil said New Yorgi ümbruskonna muusikasõbrad erilise naudingu osaliseks. Esines koorimuusika üks tipp-ansambleid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, oma kauaaegse dirigendi Paul Hillier’i juhtimisel. Kaastegev oli orelil Christopher Bowers-Broadbent, inglise organist ja helilooja. Kontserdi kava koosnes peamiselt Arvo Pärdi muusikast – nii koorile kui orelile – lisaks Sergei Rahmaninovi ja Cyrillus Kreegi koorilooming.
Kava algas kolme A. Pärdi teosega. Esimeseks kanti ette “Salve Regina”, mille helilooja lõpetas 2002. Enamasti unisoonis helikeel, lihtsa orelisaate taustal, üksikute fraaside vahel paljuütlevad pausid. Arvo Pärt on seda aspekti iseloomustanud nii: “Kuidas saab järgnevat vaikust – vaikimist – täita helidega, mis oleksid väärilised eelnevale vaikimisele – vaikusele. Pole kahtlust: paus on täiuslikkus.” Avanumbriks oli koor rivistatud peaoreli ees, kõrgel orelirõdul. Lauluhääl sealt andis kontserdile küll pühalik-transtsendentse sissejuhatuse, kuid miinuseks oli, et kajaoreli massiivne kapp rõdu esiserval kippus summutama tema taga seisvat koori. Sellegipoolest köitis koori ülipuhas, tehniliselt laitmatu ettekanne kuulajaid esimesest taktist.
Pärdi “Trivium” (1976) on kirjutatud orelisoolole. Teoses on eristatavad kolm osa: esimene on äärmiselt vaikne, kahehäälne, kõrgete helide sekvents, teine on seevastu forte fortissimo, kolmas on tugevuselt nende vahepealne, madalamate intervallide mäng. Kõiki osasid selles sisulise sümmeetriaga üles ehitatud helitöös saadab pidev orelpunkt, mis kavaraamatu järgi “kõike nagu universumi keskpunkt ühendab”.
“Littlemore Tractus” (2000) laulis koor oreli saatel. Tekstiks on lühike jutlus, mida kord (1843) peeti Inglismaal Littlemore kirikus.
Kava esimese osa keskpunktiks olid neli väljavõtet S. Rahmaninovi koorimuusika tsüklist “All-Night Vigil” (opus 37; 1915), mis loodud vene õigeusu kirikuteenistuseks. Selle ettekandmiseks rivistus koor altari ette. Absoluutse puhtusega nii häältes kui harmoonias lauldi need neli slaavikeelse tekstiga kirikulaulu: “Austagem Issandat”, “Õnnista Issandat mu hing”, “Rõõmusta, neitsi Maria” ja “Õnnistatud oled Sa, Issand”. Lisaks häälte ilule, milline dünaamika ja tõlgendus!
Kava teine osa algas jälle A. Pärdi loominguga: “Dopo la vittoria” koorile (1997). Kavaraamatu järgi telliti teos Milano linna poolt nende kunagise piiskopi, kirikuisa Ambroosiuse (AD 340-397) auks. Laulu tekst on itaaliakeelne jutustus Ambroosiuse elust ja tegevusest. Selles teoses hiilgasid mitmes kohas kõrged sopranid. See oli jälle tunnistuseks koori häälematerjali kvaliteedist ja suurest tööst, mille kaudu nii kõrgele kunstilisele tasemele on jõutud.
Orelisoolona esitati järgmisena A. Pärdi “Annum per annum” (1980) – “Aasta aasta järele”. Sellel on viis osa, mida helilooja on kaudselt samastanud katoliku missa viie osaga – Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnes Dei. Avataktiks on jõuline decrescendo, mis peagi annab maad vaiksele, kõrgete helide mängule. Osad muutuvad aga järjest valjemaks ja keerulisemaks, kuni Sanctuse lõpetab orel valju dissonantsiga. Agnus Dei on imekaunis (vist) klarneti- ja flöödiregistrite kahekõne, nagu kauge kaja eelmiste osade meeleolust. Teose lõpetab fortissimoni arenev crescendo.
Cyrillus Kreek (1889-1962) oli üks suuremaid eesti rahvamuusika kogujaid ja töötlejaid. Tema loomingust esitas koor viis laulu, nende hulgas “Mu süda, ärka üles” ja “Ma tulen taevast ülevalt”. Esimene neist on üks väheseid eesti vaimulikke rahvalaule. Kreegi lauluseaded on üsnagi keerulised, kuid suure kunstipärasusega. Pole vaja rõhutada kui kaunis oli nende ettekanne.
Kontserdi lõpuks kõlasid jälle kaks Pärdi teost: esimesena “Anthem of St. John the Baptist” (2004), tekstiks ingliskeelne Joh. 1:29-34, ja teiseks “Nunc dimittis” (2001), Luuka 2:29-32 sõnadel (ladina keeles). Neist esimene oli eriti mõjuv, vahest selletõttu, et teos oma suursuguse karakteriga moodustas vastandi eelnenud rahvalikule muusikale.
Pika ja tungiva aplausi peale andis koor lisapala: Mart Saare südamlik “Miks sa nutad, tammekene?”
See kontsert jääb kauaks meelde.
Raul Pettai
Oregoni Sümfooniaorkestri kontserdid
Portlandi eesti rahvuspere liikmed üllatasid dirigent Eri Klasi suurearvulise vastuvõtuga perek. Toomas & Ingrid Palmi kodus 3.veebr. 2006. Pildil on Eri Klas märgitud (1), CCC koorijuht Lonnie Cline (2) ja Toomas Palm (3). Foto: Helmuth Kalmann
Kui kaks aastat tagasi Oregoni Sümfooniaorkestri poolt jaanuari lõpul kavandatud kontserdid Portlandis tuli ootamatu jäävihma ja jäätunud maanteede tõttu ära jätta, siis oli Portlandi eestlastel võimalus tutvust luua ettenähtud kontserdite külalisdirigendi Eri Klasi’iga Tallinnast, Eestist. Kokkuleppe kohaselt lükati ebaõnnestunud kontsertide külastamine edasi 2006. aastale. Eri Klas viibis talvises “roosidelinnas“ üle nädala, kuni oma järgmise etenduseni Galgary’s, Kanadas.
Rahvusvaheliselt tuntud dirigent Eri Klas tegi oma esimese USA etenduse 1991. a. Los Angelese Philharmonic Orchestra dirigeerimisega Hollywoody Bowl’is. 1995. a. juhatas ta Clevelandi ja Chicago Sümfooniaorkestrite kontserte. Hiljem on ta olnud kaastegev Bostoni, Atlanta, Cincinnati, Dallase, Detroidi, Montreali, Seattle’i, Saint Louis’i ja Minnesota sümfooniaorkestrite juhtimisel külalisdirigendina. Samavõrd populaarne ja viljakas on olnud ta tegevus Euroopa riikides. Ta on praegu peadirigent Hollandi Raadio Sümfooniaorkestris, samuti Tampere Philharmonic Orchestra’s Soomes ja Filharmooniaorkestris Tallinnas ja mitmetes teistes orkestrites Rootsis ja Itaalias.
Enne kavandatud esinemisi Oregoni Sümfooniaorkestriga oli külalisdirigendil võimalus tutvuda nii Vaikse Ookeani ranniku kui ka Portlandi piirkonna vaatamisväärsustega tänu Toomas ja Ingrid Palmi külalislahkusele. Viimaste kodus toimus ka Portlandi Eesti Seltsi kaastööl meeldiv vastuvõtt dirigent Eri Klas’i auks, millest võttis osa ligi poolsada rahvuskaaslast.
Portlandis sai teoks Eri Klas’i dirigeerimisel 5. ja 6. veebruaril k.a. kolm kontserti südalinnas asuvas avaras Arlene Schnitzeri Concert Hall’is 20 liikmelise Oregon Symphony Orchestra’ga. Esimese kontsedi kava oli tituleeritud ’’Song and Dance”. Selles esitati Eduard Tubini “Estonian Dance Suite”, mis koosneb kolmel eesti rahvatantsul põhinevast muusikast (Saaremaa, Põhja-Eesti ja Setumaa). Teiseks esitati Jean Sibeliuse “Humoresque I &II in D minor Opus 87, No. 1& 2”. Selles esines viiiulisolistina Gregory Ewer. Kontserdi lõpuosa oli pühendatud Dmitri Sostakovich’i neljaosalisele helitööle “Symphony No 1 in F minor, Opus 10”.
Teise ja kolmanda kontserdi kava oli nimetatud “Grieg Piano Concerto” ja haaras Eduard Tubini kolmeosalise ’’Estonian Dance Suite“, Dmitri Sostakovich’i “Symphony No.1 in F minor, Opus 10”, Jean Sibeliuse “Valse Triste” from “Kuolema”, Opus 44 ja Edvard Grieg’i kolmeosalise „Concerto in A minor for Piano and Orchestra, Opus 16.“ Selles oli mõjuv osa tunnustatud itaallasest klaveripianistil Benedetto Lupo’l.
Kõik kontserdid toimusid täissaalile ja said teenitud aplausi ja kiituse osaliseks. Ka ’’The Oregonian“ ajalehe muusikakriitik leidis ainult kiiduväärset mainitud kontsertide kvaliteedi kui ka dirigeerimise kohta. Pärast viimast kontserti tervitas ja tänas dirigent Eri Klas lavataguses vastuvõturuumis nii kontserdis osavõtnud soliste kui ka kohalolevaid eestlastest sõpru. Ei puudunud ka sõpruse tunnustusena väike sõprusenaps enne koduteele asumist.
Helmuth Kalmann
Hando Nahkur Bachaueri konkursile
Hando Nahkur võitis koha konkursile, kuhu valiti 40 esmaklassilist pianisti. Iga nelja aasta tagant korraldab Gina Bachauer International Piano Foundation ülemaailmse konkursi. See on samal tasemel kui Van Cliburn’i konkurss. 2006.a. Bachaueri eelvaliku võistluses osales 240 tipp- klaverikunstnikku, kellest 40 valiti võistlema Salt Lake City’s 15.-30. juunil. Ettemäng – kaks pala omal valikul, kaks pala zhürii valikul – toimus New Yorgis Steinway Hall’is 22. veebruaril.
Hando Nahkuri klaverikontserti saab kuulata New Yorgi Eesti Majas 18. aprillil kell 6. Kavas Mozart, Chopin, Brahms, Schubert.
VES
* Estonians on the East Coast held their annual ski weekend at the beginning of March at Jay Peak in Vermont. Participants came from as far as Toronto, Halifax, Philadelphia and Maryland in addition to the “local” groups from New York and Connecticut. In all, 156 people were on hand to ski and have fun. Photos and the article appear on the Front Page. For many years, the event has been organized by Kristin Raamot, who once again this year organized a successful and enjoyed event.
* Ilmar Mikiver writes about a wounded Europe. Europe can be split into two groups: those with an Atlantic vision, who see the future in close cooperation with the United States; and the isolationists, who feel that Europe should go at it by itself. The isolationists are often at odds with those seeking cooperation and close ties, which inevitably pits England, Ireland, etc. against France. Under former Chancellor Schröder of Germany, they were part of that as well. But with the European consitution being voted down by the Dutch and Frenc, and the election of a decidedly more America-friendly chancellor in Germany, Europe is in a state of placidity, it seems. It is resembling a wounded animal.
* Vello Ederma writes his memories of President Lennart Meri. Among the many stories that are shared, Mr. Ederma notes how Mr. Meri’s knowledge of so many languages often made him the center of attention. While other leaders would have to speak through an interpreter, Mr. Meri was able to expound on many topics in English, German, French, etc. Mr. Ederma notes that Lennart Meri was very aware of the work that Estonians in the West did to aid Estonia’s independence, and then accession into NATO.
* Vello Helk writes about Estonian member of parliament Vladimir Velman, who, though he admits there are problems with freedoms in Belarus, defends the current president Lukashenko, and warns Estonia to stay out of the situation. As is often the case, he feels the case made against the country is driven by the West and mostly the U.S., and as a result, the real motivation is against Russia. Mr. Velman’s comments were not taken kindly by commentators and critics in Estonia, as many feel very strongly about the democracy movement in Belarus. Mr. Helk asks if Mr. Velman’s party, the Center Party, has some unspoken agreement with Russian president Vladimir Putin to support his policies?
* The Art and Culture page reports on the performance of the Estonian Philharmonic Chamber Choir. The choir performed on March 19 at the St. Ignatius Loyola Church in New York, where listeners were treated to a program of primarily Arvo Pärt’s music.
* Page 5 reports from Hawaii, where the local Estonian community gathered together to celebrate Estonian Independence Day. Guests ate traditional Estonian fare and listened to Estonian music on the warm tropical isle.
* The second item on Page 5 reports from the Los Angeles Estonian school, which began another session with 15 students. Young people from Estonia are the teachers in the three grades offered.
Moody’s Upgraded Estonia’s Sovereign Rating Outlook to Positive
ER – The international rating agency Moody’s Investors Service upgraded Estonia’s sovereign rating outlook to positive and affirmed the long-term credit rating of A1.
The previous outlook notation was “stable”, the Bank of Estonia noted. “The decision by Moody’s shows how important joining the eurozone is for the Estonian economy. The positive rating outlook confirms that Estonia inspires trust in investors,” central bank governor Andres Lipstok said.
Estonia’s sovereign rating from FitchRatings and Standard & Poors is A, with positive outlook.
Visa-Free Travel in the US discussed
ER/ves – Vice Chairman of the Estonian Parliament’s Foreign Affairs Committee, Marko Mihkelson raised the topic of visa-free travel at meetings with the Chairman of the Senate Foreign Affairs Committee, Sen. Richard G. Lugar, Assistant Secretary of State Daniel Fried and other high-ranking officials of the State Department.
Mr. Lugar said the prospect of visa-free travel for Estonia and other countries of Central and Eastern Europe was under the Senate Foreign Affairs Committee’s continued attention.
In the course of the visit to the US, a wide range of topics of foreign policy were discussed, such as supporting reforms in Ukraine, Georgia, Moldova and in the neighbourhood of the EU in general. Worrying developments in Russia and Belarus, nuclear proliferation, situation in the Middle East, European security, energy security and matters related to NATO were also dealt with.
Speaking about NATO, the parties emphasized the need to make sure that the nature of the organization corresponds to the security policy situation of today’s world.
“Summing up the meetings, it can be said that relations between the United States and Europe are coming out of the low where they came to in the early days of the Iraq conflict,” Mr. Mihkelson said. “Both sides feel that a better result in defending and strengthening democratic law-based states can be achieved first and foremost as competing partners, not as forces opposed to each other.”
Mart Laar Responded to Putin’s Article on Energy in WSJ
ER – Former Estonian Prime Minister Mart Laar has, in a letter to the editor of the Wall Street Journal, criticized an editorial feature by Russian President Vladimir Putin on energy, published in the WSJ earlier.
“Somehow Mr Putin’s article reminded me of speeches of former Soviet leaders, when peace was praised but in reality preparations for war were made,” Mr. Laar said. “Russia’s recent actions against Ukraine, Moldova and Georgia have made absolutely clear that Moscow has decided to use energy deliveries as a political weapon,” he said.
Mr. Laar said that these new goals appear somewhat curious when set against the lack of respect for a rules-based energy system in today’s Russia. “His intentions became obvious when Russia unilaterally withheld Ukraine’s gas supply following their price dispute, and in Moscow’s actions against Moldova and Georgia,” the former Estonian Prime Minister said. “As long as Mr. Putin is inclined to use oil and gas as a foreign policy weapon, a rules-based energy system will be impossible – regardless of how many articles Mr Putin chooses to pen in the international media,” Mr.Laar noted.
FM Paet: the EU Has to Support the Democratisation of Belarus
Foreign Minister Urmas Paet participated in the European Union Foreign Ministers’ Council in Brussels On Monday, March 20.
At the External Relations Council, the ministers discussed the situation in the Western Balkans and in the Middle East. A lot of attention was also paid to the presidential elections in Belarus as well as the recent developments in Iraq and Iran. The ministers were briefed on the state of play of the Doha-round of the World Trade Organization (WTO) negotiations.
Speaking about the Belarusian elections the foreign ministers acknowledged that based on preliminary information the elections cannot be considered free and democratic.
According to Foreign Minister Urmas Paet, the Belarusian authorities ignored the recommendations of international organizations. “At the Belarusian so-called presidential elections, the conducting of a democratic and free election campaign, as well as equal possibilities of the presidential candidates for this were not ensured,” Paet said. “At the same time one can see the strengthening of democratic forces and a growing resistance to the autocratic regime, that regardless of continuous persecutions practiced by the state power,” he added.
According to the Estonian Foreign Minister the widening of sanctions in respect of the responsible government agents should be considered. “The sanctions, though, have to be directed at concrete persons connected with the falsification of the elections or harassing people,” Paet said.
Foreign Minister Paet emphasized the importance of continuing contacts with the Belarusian civil society. “The European Union’s contacts with those sprouts of civil society that have sprung up there, must surely be tightened,” he underscored.
The Estonian Foreign Minister considered the attentive observation of the post- election situation to be of great importance, in order to see the attitude of the state’s leadership towards the opposition. “I would like to expect that after the elections nothing happens to the opposition,” Paet said.
In the final conclusions for the Western Balkans the foreign policy leaders of the EU member states welcomed the results of the first round of the negotiations on the Stabilization and Association Agreement with Bosnia and Herzegovina, underlining at the same time the necessity for enhancing the state’s administrative capacity and for implementing the police reform. It was again emphasized, how important it is for Serbia to meet its international obligations and to achieve full co-operation with the International Criminal Tribunal for the Former Yugoslavia (ICTY).
The foreign ministers entrusted the European Commission with a mandate to start talks with Iraq on the conclusion of a trade and co-operation agreement.
At the General Affairs Session, the foreign ministers made preparations for the European Council scheduled to start on Thursday, focusing on the issues connected with the EU’s competitiveness and on the Lisbon Strategy. An agreement is planned to be reached on the main activities of the Lisbon Strategy and on shaping and developing the European Union energy policy.
MFA PRESS SPOKESMAN’S OFFICE
Estonian Motor Sport Association Planning Monument to Markko Märtin’s Co-Pilot Michael Park
ER – The Estonian Motor Sport Association (EAL) intends to erect a monument to Michael Park, the British co-pilot who died tragically in a WRC event last September.
According to plans the monument would stand by Tallinn’s seaside promenade next to the monument to Charles Leroux, a French parachutist who was killed during a jump above the Bay of Tallinn in 1889. The monument would be erected by Park’s 40th anniversary of birth on June 20.
Marko Märtin, the only Estonian racing in the World Rally Championship, cut short his racing season after the accident, and announced his retirement from driving earlier this year.
|
