Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina mäluasutused esitasid ühistaotluse Siberi vangilaagritest saadetud kasetohukirjade lisamiseks UNESCO maailma mälu registrisse.
Vabamu tegevjuhi Karen Jagodini sõnul on tegu väga unikaalse kultuurinähtusega, mis annab väga isikliku sissevaate represseeritud inimeste mõtetesse.
Kasetohukirju saadeti küüditatute poolt Gulagi vangilaagritest. “Neid saadeti nii koju lähedastele kui ka omavahel kontakti hoidmiseks vangilaagris ja märkmete tegemiseks,” sõnas Jagodin. “See on väga privaatne ja isiklik sissevaade inimeste mõtetesse, soovidesse ja vajadusse kontaktiläheduse, inimlikkuse järele,” lisas ta.
Kasetohule kirjutati, kuna paberit polnud saada. “Vanglasüsteemis oli väga rangelt paika pandud see, kui palju üldse tohib kirjutada, kõige rangema režiimiga vanglas oli see ainult kaks korda aastas,” sõnas Jagodin ja lisas, et kasetohu kirju ei saadetud ametlikult ümbrikus, vaid need smuugeldati tutvuste kaudu vangilaagritest välja.
Kasetohukirjade UNESCO maailma mälu registrisse lisamisega tahetakse teadvustada ja välja tuua küüditamise ja represseerimisega seotud osa ajaloost ning anda uurijatele võimalus sellele materjalile ligi pääseda.
UNESCO maailma mälu register koondab ülemaailmse väärtusega dokumendipärandit. Hetkel on registris kokku 494 kannet.
Eestiga seotud kandeid on maailma mälu registris kaks – koos Läti ja Leeduga esitatud Balti keti dokumendipärand (2009) ning Taani, Eesti, Läti, Poola, Saksamaa ja Belgia koostöös esitatud Hansa Liidu dokumendid (2023).
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu