Võro kongress peeti võro keeles
Laupäeval, 22. aprillil toimunud Võro Kongress andis uue eluhoo ka võro keelele, enamus ettekandeid peeti võro keeles.
Võru Kongress valis tööde elavdamiseks 11-liikmelise Vanemate Kogu. Võro keele elavdamiseks asutati Võro keele ja kultuuri fond juba 1988. aastal – 35 aastat on teadlikult keele kasutust laiendatud kodukeelest Võromaa laialt kõneldavaks keeleks, võro keeles ilmub raamatuid, filme ja ajakirjandust.
Trükimeediana ilmuvad Uma Leht, võrokeelne Täheke ja Võro-Seto tähtraamat. Raadios on Võromaa uudised, Raadioteater ja Ööülikool. ETVs on võrukeelseid saateid Niimuudu om, Elolinõ, Mõtõlus.
Taskuhäälingus võib võro keelt kuulata helüait.ee, kuhu varaaita Karmanihelü kogutakse Võro kultuuri väärtuslikke vestlusi.
Uma Leht on võrukeelne leht
Võrokeelne Uma Leht ilmub alates aastast 2001 kaks korda kuus ja on valmistanud 536 lehenumbrit. Trükiarv on 10 200 eksemplari ja lugejaid on üle 26 000 inimese.
Algul ilmus leht Põlvas ajalehe “Koit” lisalehena, kuid praegu annab välja Kultuurileht.
Uma Lehes on Võromaa uudised, kuid kõige põnevam osa on Jutuleht, milles jutuvõistlus käib juba 17 aastat. Üle 50 inimese on kirjutanud põnevaid võrokeelseid lugusid ja lõppu ei paista, sest võro inimestele meeldib lugusid vesta ja kirjutada.
Jan Rahman – võrukeelne kirjanik, Uma Lehe toimetaja
Jan Rahmani ema on pärit Mõnistest ja isa Võrust. Jan ise on kasvanud Vastseliinas ning käinud väikeses Loosi koolis, kus oli ühtekokku 28 õpilast. Õpilased ja õpetajad kõik kõnelesid omavahel võru keeles, nii et elu Jani ümber käis võro keeles. Jan on ka kirjanik ja usub, et keele elavdamiseks tuleb seda loovalt kasutada.
Igapäevaselt tuleks tegelda oma keelega ja teha midagi keele hoidmiseks, sest igal keelel on oma mõtteviis. Kui ei taha, et oma esivanemate maailm ära kaoks, tuleb osata esivanemate keelt. Kui inimene ei oska keelt, siis ei pääse ta oma esivanemate maailmale ligi, ega mõista nende pärandit.
Selleks, et pärand säiliks, tuleb lastega rääkida pärandkeelt. Jan kurdab oma eelmise aasta Ameerika käigu kogemust, kus ta elas sugulaste juures, kuid lastega ei kõneldud eesti keelt. Jan usub, et sarnast pärandkeele kaotust tuleks ära hoida.
Tiiu Ritari, ajakirjanik Väimelas
Tiiu Ritari on väga tundliku närviga ajakirjanik, kellele on tähtis, et Võromaal kestaks looduslähedane elu, mis on ühtlasi võru kultuuri alus ja keskkond.
Tiiu Ritaril on kogemusi 1960.-1970. aastaist, mil võru keele kõnelemine oli koolides põlu all ning võrokeelsed lapsed pidid omavahel eesti keelt kõnelema. Eriti halvasti suhtusid võro keelde need lapsed, kelle vanemad olid juhtivatel kohtadel ja parteis.
Siiski käisid võrokesed ka ülikooli ajal isekeskis Tartus koos, et omavahel võro keeles maailma asju arutada ja keelt elavana hoida.
Tiiu Ritari loodab, et võrokeelne ajakirjandus peale kongressi laieneb ja mitmekesistub ning keelt tuleb kasutada läbi mängu. Vanemad põlvkonnad peaksid hoolitsema, et põlise keele oskus jätkuks.
Võru kongressil käis
Maarja Pärl Lõhmus
Viited:
https://umaleht.ee
https://helüait.ee/
