Septembri keskel New Yorgis alanud protestiaktsioon "Okupeerigem Wall Street" sai alguse Eestist pärit, kuid Vancouveris, Kanadas, tarbimisühis-konna vastast võitlust pidava KALLE LASNi üleskutsest.
Üle 20 aasta Vancouveris ilmuva ajakirja AdBusters abil tarbimisühiskonna vastast võitlust pidanud Kalle Lasn ütleb, et ei osanud suvel mingil juhul arvata, et protestid niivõrd ulatuslikuks kujunevad.
"Toimetuse koosolekutel, kus protestide mõte tekkis, inspireeris meid Egiptuses ja Tuneesias toimunu. Mõtlesime, et ka Ameerika on valmis samalaadseks Tahriri-momendiks. Mõtlesime välja ka protestide pealkirja – "Okupeerigem Wall Street!". Idee kujunes välja suhteliselt hiljuti, juunis, ning juulis ilmus meie ajakirja number ja sealt läks see lahti. Meil ei olnud aga aimugi, et see liikumine niivõrd suureks kasvab. Teadsime, et New Yorgis tulevad suured meeleavaldused, aga olime üsna šokeeritud, kui need algasid ka Chicagos, San Franciscos ja Los Angeleses," selgitas Lasn.
Lasn võrdleb praegu USAs ja maailmas üha laienevaid proteste oma nooruses, 1960ndate lõpus paljudes maailma ülikoolides toimunud rahutustega.
"Minu elu kõige põnevam aeg oli 1968. aasta, mil Pariisi Ladina kvartalist algas protestiliikumine, mis laienes sadadesse ülikoolidesse ja linnadesse üle kogu maailma. Osalesin noore mehena neis protestides," rääkis Lasn.
Kuu hiljem, 15. oktoobriks, oli “Occupy…” liikumine levinud üle maailma. Sel päeval toimusid protestimarsid ligi 1000 linnas 82 riigis. Ainuüksi New Yorgi Times Square’ile kogunes 60-50 000 inimest, kelle olemasolu aga tavameedia oma uudistesaadetes ignoreeris. Teave protestide kohta liigub sotsiaalmeediate ja interneti kaudu. Liikumisega on liitunud keskkonnakaitsjad, ametiühingud, hariduse kvaliteediga mitte rahul olevad lapsevanemad, jne – kõik, kes leiavad, et ühiskonnas on midagi väga paigast ära. Tugev on suurpankade vastane liikumine, kus soovitatakse inimestel oma raha hoolimatutest ja pidevalt teenustasusid tõstvatest suurpankadest üle viia kohalikku majandust arendavatesse väikepankadesse või liituda kohalike krediidiühistutega (credit unions).
Kuigi Wall Streeti ligidusse kerkinud protestilaagris on väga erinevas vanuses inimesi, on enamus tänavail olijaist noored, kes tunnevad end praeguse süsteemi poolt petetutena.
"Tunnen, et viskasin 30 000 dollarit, mis kulus kõrgkoolis käimisele, otsekui tuulde, sest ei suuda töökohta leida. Haridus- ja tervis-hoiuasutused on siin riigis muutunud vaid tulude jahil olevateks institutsioonideks. Hariduse saamiseks tuleb kulutada tohutuid summasid. Kooli järel ei ole aga 99% inimestest, keda tean, suutnud töökohta leida," rääkis protestija Cindy New Jerseyst.
Kalle Lasn arvab, et see liikumine võib tõesti maailma muuta ning võrdleb seda liikumisega, mis aitas lõpetada Vietnami sõja. “Nagu tollal, võitlevad noored inimesed oma tuleviku ja oma laste tuleviku eest. Tollal võidi sind mobilisatsiooniga Vietnami tapale saata, tänased noored näevad oma olukorra lootusetust ja majanduse ning poliitika allakäiku ning nad lihtsalt hakkavad vastu. Liikumine “Occupy Wall Street” näitab, et meie kõigi tulevik on hädaohus”, mõtiskles Lasn ühes intervjuus.
Kalle Lasn ütleb, et praegu on protestiliikumine tegelikult alles sündimas – mida aeg edasi, seda konkreetsemateks muutuvad ka nõudmised. "Kui protestide esialgne faas läbi saab, kui tuleb talv ja okupatsioon vaikselt lõpeb ning inimesed ei maga enam tänavatel, tekib selle liikumise põhjal palju väikeseid gruppe. Osa neist ehk püüab luua USAs uue, kolmanda partei. Kogu seda liikumist aitab elus hoida internet ja sotsiaal-meedia ning ma arvan, et meil on tõesti võimalus maailma muuta," selgitas Lasn.
VES/ERR
