Ühendused U-Pööre ja MAFUN korraldasid koostöös 13. ja 14. oktoobril Tallinnas I rahvusvahelise soome-ugri kuvandikon-verentsi. Kultuurilehes Sirp usutles Oliver Loode’t, MTÜ U-Pööre juhatuse liiget Aili Künstler.
Pidasite ettekande „Soome-ugri liikumise kuvand – teooriast praktikani”. Miks sobib kuvandiks just soome-ugri liikumine kui selline?
Erinevalt sellistest mõistetest nagu „soomeugri identiteet” või „soome-ugri kultuur” on rahvusvaheline soome-ugri liikumine küllaltki selgelt piiritletud. Näiteks MAFUN’i (Soome Ugri Rahvaste Noorteliit) näol on tegemist esindusliku ja laia kandepinnaga katus-organisatsiooniga, kus on esindatud enamik hõimurahvaid – eestlastest hantideni. Seega on olemas piisavalt konkreetne aines, mille kuvandit kujundada, kuid ka organisatsioon ja inimesed, kes on valmis seda protsessi kandma. Mõlemad on vajalikud, et kuvandiloome oleks tulemuslik, ei jääks n-ö õhku rippuma. Kujundades soome-ugri liikumise kuvandit, tõuseb teadlikkus soome-ugri maailmast, keeltest ja kultuuripärandist, kasvab huvi neid kogeda, õppida ja uurida. See on aga omakorda üks eeldusi, et hõimurahvaste keeled ja kultuuripärand ei hääbuks, vähemalt mitte nii kiires tempos nagu pessimistlikumates stsenaariumides. Tugevamast soome-ugri kuvandist peab kasu saama iga soome-ugri etnos, eelkõige aga need, kellel puudub oma rahvusriik ja kelle võimalused enda eest seista ning end kehtestada on märksa piiratumad. Kuvandiloome on üks vahend, mille abil läbi murda suure osa meie hõimurahvaste nähtamatusest, mis ei tööta nende kasuks.
Kas konverentsil osalenud võtsid teie ettepaneku omaks?
Selle üle, kas soome-ugri liikumine vajab senisest tugevamat ja atraktiivsemat kuvandit, ei vaieldud – oli ju see konverentsi sisuline lähtepunkt, mis tõi konverentsile osalejaid Ungarist Neenetsimaani. Arutelu ja elevust tekitas pigem küsimus, millises suunas seda kuvandit arendada ja milliste vahenditega seda teha. Turunduskeeles: millised peaksid olema soomeugri liikumise brändiväärtused? Kuidas neid sihtgruppidele teadvustada? Milliste algatustega soovitud kuvand luua? Soomeugri kuvand vajab kaasajastamist, mitmekesistamist ja vabastamist klišeedest, viimast eelkõige etnoste tasandil. Kõneldi vajadusest siduda soome-ugri liikumine senisest rohkem globaalselt oluliste teemadega: põlisrahvaste õiguste kaitsega, multikultuurilise ja demokraatliku mõtteviisi edendamisega. Selleks, et maailm hakkaks rohkem huvi tundma meie hõimurahvaste saatuse vastu, peab soome-ugri liikumine ka ise senisest rohkem muu maailmaga suhestuma, leidma ühiseid teemasid ja andma oma panuse glo-baalsete küsimuste lahendamisse. Leian, et soome-ugri rahvad ei pea end maailmale esitlema vaid abivajajatena, vaid näitena, kuidas aastatuhandete taha ulatuvad ühised keelelised ja kultuurilised juured tagavad hea koostöö – teaduse, kultuuri ja nüüd ka kuvandiloome alal.
Milline on tegevuskava, kas leppisite selles kokku?
Kuvandikonverentsi eesmärk oli algatada arutelu ning kokku leppida üldistes suundades, mille elluviimist hakkab juhtima MAFUN ja mida on neli.
1. Soome-ugri liikumise teadvustamine rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige ÜRO s (sh ÜRO Põlisrahvaste Foorumi raames); kavas on läbi viia esinduslikud soome-ugri kultuuripäevad ÜRO peakorteris New Yorgis 2013., võimalusel väiksemas mahus ka 2012. aastal.
2. Soome-ugri kultuuripealinnade liikumise algatamine – osaleda võivad ka külad! On lootust, et esimene soome-ugri kultuuripealinn paikneb Eestis.
3. Meedia- ja avalike suhete aktiveerimine, soome-ugri jalajälje tugevdamine internetis, sh suhtlusmeedia kanalites.
4. Soome-ugri liikumise visuaalse identiteedi arendamine või siis selles kokkuleppimine.
Tööd on kuhjaga, nii MAFUN kui U-Pööre ootavad oma ridadesse vabatahtlikke, keda soome-ugri kuvandi teema kõnetab.
Sirp, 21. okt. 2011
