Eestlaste rahvaeepose koostamise mõtte algataja oli Robert Faehlmann. Ta pani kirja eesti rahvaluulet, et näidata, milliseid suuri vaimujõude peitub eesti rahvas. 1839. a. esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ees ettekandega Kalevipoja muistenditest. Eeposest sai ta paberile panna vaid paar katkendit. Peale Faehlmanni surma 1852. aastal võttis Kalevipoja eepose koostamise enda peale Friedrich Reinhold Kreutzwald. "Kalevipoeg" ilmus lühikeses vormis aastal 1853.
Kreutzwald ei olnud sellega rahul ja asus eepost täiendama. Aastail 1857 kuni 1861 ilmus "Kalevipoeg" Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses eesti ja saksa keeles.
Selle aasta 28. augustil möödus 150. a. sellest, kui Friedrich Reinhold Kreutzwald viis lõpule eesti rahva eepose, “Kalevipoja” kirjutamise. Ta kasutas oskuslikult ajaloolisi andmeid, rahvasuus levinud rahvalaule (neid on 111) ja -luulet, vanasõnu, mütoloogilisi lugusid ja muinasjutte, mis ta oli elu jooksul kogunud ja esitas uue väljaande rahvalaulu vormis. Aastal 1862 ilmus Soomes täielik eestikeelne "Kalevipoeg".
Carl Robert Jakobsoni sõnad 1861. a. annavad kokkuvõttes parima arvustuse “Kalevipoja” tähtsusest eesti rahvale:
“Kui meil ka muud ei oleks, oma “Kalevipoja” laulu peale võime uhked olla ja tohime temaga kõigi teiste rahvaste ette astuda… On ükskord eesti rahvas seda, mis meie temast loodame ja igatseme, siis saab ka igaühe noore eestlase häbiks olema, kui ta oma “Kalevipoja” laulu ei tunne. Sest sealt tuleb talle see elav ja kosutav tundmine – kes ta on!, ja see tundmine saab teda tegudele äratama, mis üksi tema ja ta rahva auks võivad olla.”
Samal aastal, 1861. a., kirjutas Kreutzwald ise järgmiselt:
“Kalevipoja” peamiseks ülesandeks on eestlaste rahvustunde äratamine. Kellel siis himu on “Kalevipoega” lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. “Kalevipoeg” olgu eestlusele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud”
Kas leidub eestlasi, kes ei tunne “Kalevipojast” laulu sõnu: "Isamaa ilu hoieldes", ehk selle lõppsõnu?
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta-
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel' õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
Jaan Veenpere
Bridgewater, MA
