Näidend on kirjutatud 1906. aasta paiku ning suurelt osalt on selle taust seisustevahedest tulevatest pingetest. Oleme tuttavad mõisnike ja talupoegade seisustevahega meie ajaloos. Sageli kipume unustama, et talude pererahva ja sulaste vahel oli samuti suur seisustevahe. See oli meie endi eestlaste seas.
Näidendi peateema on igivana: lühidalt öeldes, armastuskolmnurk. See hõlmas mõlemat seisust, ning seisustevahe, sellest tulenevad pinged ning arusaamatused tegid õnneliku lahenduse praktiliselt võimatuks. Üksikasjaline kirjeldus rikuks pealtvaatamise ära. On küllalt öeldud, kui mainin, et etendus oli nauding kõikidele pealvaatajatele.
Kas August Kitzbergist saab klassikaline näitekirjanik, William Shakespeare’i eeskuju järgi? Lavastaja Andres Noormets aitas sellele kaasa, kirjutades näidendi ümber moodsasse eesti keelde vanemast versioonist, mis võimalikult oleks tundunud pentsikuna. Lavastus oli ka moodne; täpsemalt öeldud, minimalistlik. Ärge arvake, et seisustevahelise vastuolude teema oleks aegunud või peatselt kaob!
Presidendivalimisel siin USA’s süüdistavad mõlemad parteid teineteist, et vastaspool õhutab klassivõitlust (class warfare).
Rakvere teatrigrupp saabus Chicagosse päev varem. Laupäeval, 15. septembril oli kohaliku eesti kooli esimene päev. Rakvere Teater tegi sellel päeval koolilastele lühema etenduse; kõigele sellele järgnes piknik.
Andres Peekna
