Setu pärimuskultuuri- ja keeleõpe on jõudnud olulise teetähiseni: valmis on saanud setu aabits.
Setu aabitsa Värska gümnaasiumi teise klassi õpilaste kätte jõudmine oli ajalooline hetk. Kunagi varem pole Setumaal omakeelset aabitsat tuntud. Nüüd on see käes ning avab võimaluse hakata lastele maast madalast omakandi keelt ja kultuuri õpetama.
Peale tähtede õpetab aabits ka mõne niisuguse sõna, mis on praeguseks kõnepruugist kadunud. Lisaks on aabitsa koostajad pannud iga tähe juures olevast sõnaloendist kokku hulga vahvaid ütlemisi, mis käivad kokku kõrvaloleva pildiga.
Seni käis setu keele ja kultuuri koolis õpetamine peamiselt paar aastat tagasi väljaantud setu lugemiku ja kodulooraamatu põhiselt. Keelt ja kirja tuleb samas õpetama hakata lasteaiast.
"Ometi saime ükskord selle aabitsa. See on eriti oluline väikestele lastele. Suured loevad lugemikust, koduloost ja ajalehte, aga oluline on just esimene-teine klass ja lasteaed, kus saab hakata trükitähtede järgi õpetama," rääkis Värska gümnaasiumi õpetaja Maret Vabarna.
"Võrukesed ja kihnud on meist Eestis ette jõudnud, võrukestel on oma aabits juba tükk aega, kihnudel pisut vähem, aga nüüd on nende rahvaste-kultuuride ritta ka setod jõudnud," ütles Setumaa valdade liidu kultuurinõunik ja aabitsakogu liige Aare Hõrn.
Aabitsa tegemisel lõi kaasa rohkem inimesi, kui ühe käe sõrmedel saab kokku lugeda. Pildid joonistas setu päritolu kunstnik Toomas Kuusing. Ning selle ilmumine on ka omamoodi märgiks setu kultuuri praegusest seisust.
"Selle jaoks, et tase ei langeks ja ka tulevikus saaks keegi kõrgkultuurilise teose improvisatsiooniliselt seto keeles ära laulda, selle jaoks tuleb seto keele õpetamisega tegeleda ja aabits on kindlasti abiliseks," ütles kirjanik ja aabitsakogu liige Kauksi Ülle.
"Palumise ja tänamise teema oli meile väga südamelähedane. Tänapäeval on kõigil kiire ja need sõnad lähevad tihtipeale meelest. Ja siis tuleb äkki kasuks see aabits, et kui lastega läbi arutada noorest põlvest, miks palumine ja tänamine on tähtsad, ja miks peaks neid meelde jätma ja südames hoidma," rääkis pärimusõppe koordinaator ja aabitsakogu liige Nele Reimann-Truija.
Aabitsa väljaandmist toetasid Setumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
VES/ERR