Rahvusvahelise renomeega eestisõbralik New Yorgi teatrifenomen Ellen Stewart, kellest sai juba kuuekümnendatel järelmodernistliku ameerika teatri ema, suri 13. jaanuaril 91-aastaselt.
Tema ligi viiskümmend aastat tagasi avatud pisiteater Manhattani East Village’i rajoonis, millele aja jooksul liideti veel kaks lava, osutus määravaks mitte äriliselt, vaid teatrikunsti seisukohalt otsinguliseks.
Teatri nimigi viitab sellele: La Mama E. T. C. (Experimental Theatre Club) ehk eksperimentaal- või katseteater. Enamus hiljem kuulsaks saanud lavastajaid (nagu Robert Wilson, Andrei Serban), näitekirjanikke (Sam Shepard, Maria Irene Fornes), näitlejaid (Al Pacino, Robert De Niro) ja heliloojaid (Philip Glass, Meredith Monk) on olnud ühel või teisel viisil seotud La Mama’ga.
Esimeseks ingliskeelseks eesti näidendiks New Yorgi elukutselises teatris oli Jim Dwyer’i lavastatud Paul-Eerik Rummo “Tuhkatriinu-mäng” La Mama’s (1971).
Kosmopoliitse hingega Ellen, kes reisis pea igal pool maailmas, kaasa arvatud Nõukogude Liidus, lõi La Mama filiaali Itaaliasse ja ergutas kohalike eksperimentaalteatrite loomist, osutus 1979. aastal eriti külalislahkeks, mille tulemusena “Vanemuises” valminud Vaino Vahingu eestikeelne monodraama Jaan Oksast, keda kehastas Evald Hermaküla, etendus New Yorgi La Mama’s.
Kevadel 1996 esines kolmanda eesti tükiga siinses La Mama’s Rakvere Teater Peeter Jalaka ingliskeelse – ja küberneetilise – näidendiga “Eesti mängud. Pulm”. Väliseestlastest on La Mama’s esinenud sealsete lavastuste koosseisus Marika Blossfeldt.
The New York Times’is ilmunud Ellen Stewarti nekroloog annab mõista, et kohalikud La Mama teatrid, kus on siiani rambivalgust näinud enam kui 3000 näidendit, jätkavad väljakuulutatud näidendite etendamist. Tahaks loota, et see ongi nii, sest veebruaris pidi La Mama lavastama Sofi Oksaneni eestiainelise ingliskeelse näidendi “Puhastus”.
Mardi Valgemäe
